segunda-feira, 2 de janeiro de 2012

Kolektivismu: Karakterístika Konfrontos Violentos iha Timor-Leste?


Dionísio Babo-Soares*

Iha inisiu fulan Dezembro 2011, mossu fila-fali konfrontasaun violenta involve membrus balun hosi arte marciais (laos instituisaun), nebé resulta ema balun lakon vida, balun kanek todan iha área Betó ho área seluk iha Komoro, Dili.  Konfrontasaun nuné mossu dala-uluk ona iha fatin barak hanesan iha Baucau, Same no Suai nebé estraga uma ho propriedade barak, ema lakon vida ho hamossu deslokadus barak.

Akontesimentu nebé mossu iha fulan Dezembro 2011 iha Dili, akontesse iha tempo nebé tuir-lolos ema hotu túr hakmatek hodi komemora Natal, celebra ita Nai Jesus Cristo nia moris, ho hein tinan foun 2012 nebé Timor oan tomak sei halao festa democrasia ka eleisaun geral. Mesmo konfontasaun né involve deit individuais ka jovem nebé konsiderado nakar, no sira nebé tur iha dalan ninin, hemu tua tó lanu no deskontroladu, maibe sira nia afilisasaun ho grupos arte marciais nebé durante né involve iha konflitus violentos, assosía kedas involvimento instituisaun nian iha assoens hirak né.

Hatan ba akontesimento né, iha 22  Dezembro 2011, Konselho Ministro foti decizaun suspende aktividades arte marciais hotu iha Timor-Leste hosi tinan ida (1) to tinan tolu (3), no suspende jogos lotária nebé eziste, ho durasaun to fulan nen (6) nia laran.

Konfrontos violentos iha Dezembro 2012 né akotesse ho karakterístika hanesan sira-uluk, grupos kontra grupos (kolektivo) no autor mesak hanesan deit, elementos hosi grupos arte marciais. Hafoin tuir kedas ho assoens violentas nebé individuais sira maka halo hodi selu-hikas (revenge) derrota anterior. Maske iha nível lideransa grupo sira né rasik halo bebeik kompromissu, verbal no por escrita, katak sira hakribi violensia no promete sei la halo assoes violentas, akontesimentus sira né hatudu deit katak kompromisso sira né folin laiha. At liu tan, hatudu deit deskonfiansa katak ita labele sadere ba promessas, mesmo ke né halo rasik hosi lideransa boot grupos arte marciais nian. Né mos hatudo falta autoridade atu kontrola membrus sira iha karaik, liu-liu tanba, dala barak, ema nebé la sala, mak simu todan ka konsekuensia hosi konfrontos violentos hirak né.

Modelu konfrontos violentos entre grupos (grupos kontra grupo) hodi halibur malu, mobiliza massa grupo halo violensia laos fenómena foun iha ita nia rain. Tradisionalmente, mobilizasaun klan (grupo étnico) ka etno-linguístico hodi baku-malu ka halo-funu nebé uza meios violentos konhesidu ona iha ita nia história.

Iha eleisoens hirak liu ba, iha distrito balun, membro partidos balun ataka ema nebé konsiderado mai hosi partido seluk. Eventualmente, halo ema nebé kbiit laek mak térus.
Tanba sa mak konfrontos violentos nuné mossu bebeik iha Timor? Tanba sa mak sempre involve membrus arte marciais, no tanba sa sira sempre eskapa? Infelizmente, to agora laiha rezolusaun nebé sistemátiku no laiha investigasaun profunda iha parte criminal hosi hosi entidades seguransa, no laiha estudos ho peskizas científikas hodi bele ajuda rezolve.

Karakterístika Violensia Kolektiva

Geralmente, konflito ka violensia refere ba diferensa ka xokes de interesse entre ema/grupos bainhira sira kompete atu hadau rekursus nebé limitadu iha vida social. Nuné, mobilizasaun ema-barak ka grupos, ka uza instituisaun nebé sira reprezenta nia naran hodi hetan lijitimidade, mossu nudar karakterístika assaun violenta nuné. Normalmente, mobilizasaun hodi kompete ba “rekursus limitadus” hanesan kompete ba pozisaun polítika, kompete atu habelar área kontrolo, hadau poder, riku-soin ho rekursus seluk mak sai nudar objektivu eventual konfrontos hirak né. Maibe iha Timor-Leste karakterístika konflitus violentos entre grupos, mossu liu-liu tanba kompetisaun entre grupos arte marciais (perguruan), mós tanba ódio ho vingansa nebé originalmente, no dala barak, inicia hosi diferensas ka konfrontos individuais.

 Iha teoria konabá konflito social demonstra, violensia entre grupos mossu tanba karakter “kolektivu”. Ema ka grupo uza naran instituisaun ka grupo nudar identidade hodi bele define a’an no mos identifika sé mak inimigo, ka identifika sé maka lideransa iha grupo ida nia laran (in-group).  

Mesmo ke seidauk iha estudos profundus,  iha Timor ita bele konfirma katak konflitus arte marciais akontese frekuentemete ho modelu ka modus operandi hanesan: normalmente evolui hosi diferensas individuais no ikus mai buka lejitíma a’an iha grupo ka instituisaun arte-marsiais. Modus operandi né rasik maka konfrontos violentos, uza kroat, assaltu ho grupos, oho-malu no estraga propriedes ema nian. Bainhira lijitíma a’an nudar grupos, sira fasilmente distingi inimigo no identifika sé maka maluk-rasik (in gropu). Eventualmente, konfrontos violentos entre inimigos sira né involve ona ema barak ka grupos kontra grupos (antar perguruan).

Konfrontos violentos entre grupos arte-marsiais, to agora, laos tanba deit hadau-malu poder hanesan iha eleisoens gerais, maibe tanba deit odio ho vingansa ka mossu tanba polarizasaun interesse grupos nian, nebé movimenta grupos idak-idak hodi baku malu ho karakter kolektivu. Konflitus violentos kunhesidu nudar realidade natural iha vida social humana. Maibe oinsá atu resolve ka halakon violensia sira né, depende ba modelu kolektivu iha fatin nebé konflito sira n’e rasik mossu.

Ema matenek sira dehan iha sikun-rua (two aspects) nebé lahanesan iha modelu kolektivismo, kolektivisme inklusivu ho eksklusivo.

Iha kolektivismu inklusivu, individu sira nebé pretense ba grupo ida, bele komunika malu abertamente liu hosi diálogo ho negosiasaun ka liu hosi mekanismu judicial legal. Maibe identidade koletivismu inklusivu né mamar (ladun forte) hela tanba ema barak tebes nebé pretense ba kolektivismu inklusivu (grupo), no dala-ruma la kunhese malu. Tanba deit sira halibur hamutuk ho interesse/ objektivu hanesan, sira hare ema seluk nudar inimigo. Ezemplu membrus partido A barak mak la kunhese malu, maibe tanba deit sira partidu ida, sira halibur malu hamutuk. Nuné relasaun entre lideransa ho membrus sira imperativu maie dikursivu liu, ka hosi leten ba karaik deit.

Nuné, prosesu atu identifika sé mak inimigo liu hosi analiza kolektivu inklusivu né tenki halo ho kuidadu tebes, tanba membrus sira la kunhese malu hotu. Kolektivismu inklusivu normalmente eziste iha sosiedade urbana ho klasse media (white collar) nebé estabelecido ka diak ona ekonómikamente no ema nebé iha edukasaun nível a’as.

Iha kolektivismu eksklusivo, ema ladun komunika abertamente ka laiha diálogo ou negosiasaun entre sira ho grupo seluk. Sira hateke liu ba sira nia a’an ka grupo nia laran (auto-introspection) no revindika (claim) katak sira mak monopolía lia-los (monopoly of the truth), no haré grupo ka ema seluk hanesan salah hela deit, fraku no ladiak. Ema sira né sempre iha persepssau katak grupo ka ema seluk ladiak, la halo buat ida, no só sira mak bele, só sira mak defende lia-lós, só sira mak halo buat hotu.

Relasaun iha kolektivismo ekslusivo (grupo nia laran) – entre lideransa ho nia membrus sira – akontesse ho karakter represivu ka obrigatório hosi leten ba karaik (top down approach). Tanba né, naran lideransa hatudo deit katak ema ka grupo seluk nudar inimigo, restante seluk halo tuir deit. Bainhira lideransa temi grupo B ka C nudar inimigo, membro hotu-hotu sei halo mobilisasaun kolektiva, moralmente ho fisíkamente, hodi ataka inimigo né.

Tuir matenek-nain ida naran Korotelina iha Identity Conflicts (2009), tendensia kolektivismu eksklusivu hili liu konfrontasaun violenta (agresão física) no rejeita atu halo komunikasaun abertamente ho grupo nebé konsiderado inimigo. Kolektivismu eksklusivu normalmente eziste iha sosiedade nebé ekonomikamente sei fraku, ema kiak barak, no ema ladun iha asessu ba sistema edukasaun moderna.

Tanba né, tuir lolos konfrontos violentos entre grupos arte marsiais iha Timor tenki hetan ona atensaun makas, hosi autoridades seguransa nian, lideransa grupos arte marciais nian, sociedade sivil no entidades sociais no polítikas hotu-hotu. Iha Timor, tendensia atu liga grupos arte marciais ka partidos politicos ho identidade kolektivismu exklusivu boot tebes, tanba né mak sepre hamosu violensia entre grupos (collective).

Né laos buat foun ida tanba iha grupos etno-linguístiku barak iha Timor-Leste maka sei iha tendensia atu taka-an (menutupi diri). Nia membros sira, maski moris iha komunidade pluralístiku hanesan iha Dili, bainhira komunika ho grupo etnía seluk, uza deit sira nia língua etnía no la interesse ema seluk. Tendensia social ida né maka halo tiha segregasaun natural iha sociedade ida nia laran no kria divisionismu (gap/separasaun), no sempre hamosu konflitus violentus.  Kolektivismu ekslusivo akontesse iha grupos sira né nia laran, no kria konflitus inklui iha konflitus arte marsiais.

Preciza Assaun Afirmativa

Infelizmente, durante né maski mossu konfrontasaun entre grupos arte marciais ho karakter kolektivismu ekslusivu, laiha mekanismu ida atu resolve to nia abut. Iha Policia ho nia atuasaun nebé diak, hodi hapara no hamate assoes violentas sira né maibe parece ladauk ke to nia abut. Mossu espekulasaun oin-oin hosi sosiedade sivil, Nasoens Unidas, no analista social sira, maibe fakta hatudo katak kolektivismu eksklusivu tuir lolos tenki iha aproximasaun nebé intensivu ho bebeik.

Iha semana rua kotuk, Konselho Ministru hasai ona decizaun atu hapara aktividade arte marciais ho aktividade bola guling tanba hamossu bebeik konflitus nebé alastra hosi individual ba konflitus violentos entre grupos. Será ke né efektívu? Iha kurto-prazu ita bele dehan sim. Maibe oinsa ba oin? Hapara deit to ona?

Tuir lolos iha nível seguransa bele prevene konflitu sira nuné. Idealmente, instituisoens seguransa nian tenki iha no implementa konseito nebé integradu hodi bele transforma konfrontos violentos iha sosiedade atu sai fali koligasaun dame, hakmatek no domin. Iha plataforma seluk nebé ita bele uza maka diálgu, resolusaun liu hosi mekanismu legal, no laos violensia.

Karik kolektivismu eksklusivu sei sai nudar faktu ida iha ita nia rain, instituisoens seguransa estadu nian preciza halo programa específiko, para além de hametin seguransa hosi parte polisial, hodi bele muda karakter kolektivismu eksklusivo transforma fali nudar kolektivismu inklusivo. Nuné bele ajuda resolve violensia entre grupos ho karaktes sira iha leten.

Ita rekunhese katak dalan diálogu mos halao bebeik ona mais la konsegue resolve. Karik nuné dalam legal ka aplikasaun lei ho firmeza sai nudar alternativu diak ba resolusaun problemas mais tenki mos hare progama seluk hanesan kompetisaun arte marciais nebé activu liu, regulariza aktividades sira né hotu, kampanha non-violensia nebé focus no halo mekanismu restrisaun nebé bele kontrola aktividade arte marciais ho dignidade.

Nudar iha rai seluk nebé iha problema hanesan ita, programa sira né inklui programa sosializasaun ba mekanismo judicial, treinamento lideransa no mekanismu resolusaun konflitu tuir dalan dame nian. Nuné mos oinsa kria programa seluk atu bele transforma kolektivismu eksklusivo, inkluindo kria programa atu hadia porgrama juventude nian.
Problema dezemprego, kiak, ho edukasaun baixa sai nudar konsidaun fundamental nebé halo ita nia sosiedade difisil atu sai hosi karakter kolektivismu eksklusivo. Né tanba ema kiak sira sente katak so liu hosi kolektivismu eksklusivo deit sira bele espressa sira nia frustrasaun. Tanba né dezenvolvimento iha seitor ekonomia nebé bele aumenta bem-estar tem ke lao makaas, selae kolektivismo exklusivo sei forte nafatin iha sistema social sociedade nian.

Konflitu arte marciais iha Timor-Leste hamossu vítima barak ona, no vítima sira né mossu tanba aksaun kolektivismu eksklusivo nian. Tanba né ita tenki buka transforma modelu kolektivismu eksklusivo né ba kolektivismu inklusivo liu hosi aktus antisipasaun no prevensaun, hodi transforma kolektivismu eksklusivo iha sosiedade nia laran, atu nuné konflitus violentos iha ita nia rain, bele resolve ho dame, no ho dignidade.

*Autor, Sekretario Geral CNRT, no membro corpo dosente iha Universidade Nacional (UNTL) ho UNPAZ. Artigo né opinião pessoal no la representa institusaun nebé autor servisu ba.