domingo, 7 de agosto de 2011

Xanana Bolu Atensaun ba Nasionalismu Foun

By Ato Costa*

Iha workshop Panorama Orsamentu Geral Estadu (OGE) iha Centru Konvensaun, loron 1-2 Agusto nebe partisipa husi Direitor Geral sira, Ministrus, Secretariu Estadu no Asesores sira, Premeiru Ministru (PM) Kayrala Xanana Gurmao hahu ninia diskursu no koalia aspeitu sira husi orsamentu nian maibe mos koalia kona ba nasionalismu foun. Premeiru Ministru la halo definisaun konkreta saida lolos ninia intensaun wainhira temi nasionalismu foun maibe nia temi lia fuan ne’e hodi hateten tan katak nasionalismu foun laos ona koalia kona ba se mak partisipa ka la partisipa. Nia la hatete lolos signifikasaun husi partisipa ka la partisipa maibe iha lia fuan ne’e hau siente refere liu ba partisipasaun ka la iha partisipasaun iha luta ba ukun rasik an nian. Karik Premeiru Ministru atu hateten lolos katak nasionalismu foun ne’e laos ona refere ba se mak halo no la halo funu maibe liu-liu atu tuir deit saida mak hakerek ona iha Konstituisaun. Hakerek ida tenta atu loke diskusaun ba saida mak PM hato’o ona.

Referensia balun Nasionalismu foun iha referensia istoria dala barak refere mos ba Theodore Roosevelt, Presidente Amerika dala-26, nia speech iha kampanye presidensial nian iha 1912. Tese Nasionalismu Foun, Roosevet koalia hodi bolu atensaun ba intensaun atu promove reforma social no pulitika, no mos justisa ekonomia. Hau hakarak cita lia fuan balun nebe hau siente importante tebes hodi sai referensia ba Timor – Leste. Ideas hirak nebe Roosevelt koalia ne’e ideas progresivu iha tempu neba. Liafuan hirak nebe tradus iha ne’e la tuir lolos textu original tan hau hakerek deit pontus nebe hau hanoin relevante.

…..Nasionalismu foun fo konsiderasaun uluk ba nesesidades nasional do que interese seksional ka vantajen pesoal nian. Nasionalismu foun ne’e konsidera poder exekutivu nudar mahein ba moris diak publiku nian. Nasionalismu foun ne’e ejiji representante povo nian atu representa sidadaun hotu-hotu laos deit sesaun ida husi povo nian ka klase ida husi povo nian. Ema ida tenki manan osan dolar ida liu husi servisu nebe justu. Ema ida labele manan dolar ida liu husi joga maibe mai husi duni pelayanan nebe nia halo. Servisu bot liu ba agrikultor sira mak servisu nebe fo benefisiu duni ba sira fen no oan sira laos deit atu hatudu metodu agrikultura nebe diak. Se instituisaun pulitika sira diak mak sira la halo pulitika nebe domina ho osan deit. Ita tenki halo lideransa pulitika sira atu lalais liu no sensivel liu hodi atende sidadaun nebe sira serbi.Progresu material no moris diak nasaun ida nian depende tebes ba sidadaun nebe diak. Hau fiar katak moral sidadaun nian importante tebes, se ida ne’e la iha, lei nebe diak no administrasaun nebe diak sei la iha folin…..

Ba hau importante tebes atu kaer ba lia fuan nasionalismu foun hodi refere ba servisu oin-oin nebe autor governo nian fornese nune mos autor sira seluk husi seitor privadu no sociedade sivil nian. Iha hau nia hakerek dala uluk kona ba Nasionalismu no Kompensasaun, nebe hatun iha jornal STL no Timor Post fulan rua liu ba, hau refere nasionalismu nudar orijinalidade komun, kultura (inklui kultura siviku) nebe habelit ema ho rai, lian nebe ema hotu koalia, istoria, tradisaun no kustumi sira nebe regula relasaun, atitude no hahalok membru nasaun nian. Nune’e ita mos bele hateten katak ita nia atitude no hahalok nudar ema iha nasaun ida importante tebes hodi hatudu ita nia nasionalismu.

Iha hakerek ida ne’e hau hakarak extende uituan tan definisaun nasionalismu. Nasionalismu ne’e mak atitude nebe membru nasaun ida hatudu oinsa sira kuida/peduli ba sira nia identidade nasional. Nasionalismu mos mak asaun nebe membru nasaun nian halo hodi mantein/memelihara nasaun nia vida.

Imajina deit se membru ka sidadaun nasaun ida nian mak la iha interese ona ka la hatudu sira nia hakarak atu kuida sasan no matenek sira, inklui simblo, kultura, no matenek tradisional nasaun nian? Nasaun bele lakon identidade nasional nebe habelit ema hotu ka kesi hamutuk diferensa sira iha nasaun laran. Imajina mos se sidadaun nasaun ida nian mak la halo asaun sira nebe buka mantein no memelihara nasaun nia vida liu husi hatudu respeita ba sasan sira nebe estadu hari ka oferese ba publiku? Wainhira ida ne’e akontese mak estadu kontinua sai fragile no nasaun sei monu.

Reforma Hahalok

Premeiru Ministru ninia intervensaun iha Workshop Panorama OGE nian hato’o katak reforma administrative tenki lao hamutuk ho reforma hahalok. Reforma administrative signifika halo mudansa organizasional no ninia institusional, inklui muda hahalok servidor publik nian atu nune bele hasa’e efetividade no efisiensia pelayanan hodi nune’e bele atinji vizaun nebe hato’o iha Planu Estratejiku Dezenvolvementu nian. Iha parte ne’e persija nota katak nasionalismu ne’e moris no ativu. Sidadaun hahu siente katak nasionalismu Timor–Leste nia oan sira nian menus wainhira governasaun estadu fo benefisiu deit ba grupo balun, partido balun, familia balun. Nune’e estadu neneik – neneik sai deit korneta ba ismu/isme dezenvolventu nebe la sadere ba interese sidadaun hotu-hotu nian. Tan ne’e iha nasionalismu foun ita laos koalia deit kona ba simblo sira maibe mos liga ho prosesu hametin estadu.

Nasaun barak hatudu tiha ona katak nasionalismu ka koesaun social mak vantajen save ida ba kresimentu ekonomia. Hakerek nain ida husi Indonesia, nebe hakerek ba Jakarta Post (Setembru 2009) hato katak, ‘Identidade nasional fo motivasaun, sai mos nudar katalisator ba prosesu dezenvolvementu nasional ida nebe klaru no ho objetivo nebe uniforme’. Nasaun nebe tau ses valores nasionalismu iha sira nia prosesu dezenvolvementu ne’e hanesan mos ho ‘kuda matan a’at’. Kuda matan a’at kontinua lao maibe la hatene los atu ba nebe. Dezenvolvementu ala kuda matan a’at nian signifika, dezenvolvementu lao maibe la hatene atu ba nebe.

Timor–Leste laos nasaun nebe halo nia dezenvolvementu ho metodu ‘kuda matan a’at’ nian. Premeiru Ministru tau importansia bo’ot ba nasionalismu foun nudar mata dalan ba dezenvolvementu ida nebe sustentavel. Iha nasionalismu ida ne’e, nia bolu atensaun ba funsionariu publiku sira atu kuidadau rekursu estadu nian. Maibe Premeiru Ministru la bele kontrola ho detailhus falhansu sira nebe akontese iha Ministeriu ka Sekretaria Estadu ida-idak nia fatin. Nune’e hahalok ‘kuda matan a’at’ nian iha nafatin. Exemplo ki’ik ida, funsionariu publiku sira tama servisu iha oras 8 nia laran, maibe durante tempu ida ne’e sira la produs servisu ruma. Wainhira hanesan ne’e iha konklusaun balun nebe ita foti. Ida, tanba la iha orientasaun servisu husi ninia chefe. Rua, nia rasik la iha inisiativa. Tolu, nia chefe rasik la hatene atu fo orientasaun saida. Hat, nia ministru la preokupa ho se mak servisu se mak la servisu. Maibe iha tempu hanesan sira kontinua simu mina ba ense kareta/motor.

Komputador lakan nafatin, game kontinua. Air Contioning/AC kontinua funsiona. Salariu lancar nafatin. Wainhira nune, despeza estadu kontinua sa’e maibe produsaun servisu la iha no ninia returno financial no mos social mos susar atu hetan.

Lideransa etiku

Premeiru Ministru iha loron daruak (2 Agusto) husi Workshop Panorama OGE nian iha Centru Konvensaun mos hato’o katak kestoens sira nebe koalia iha loron rua nia laran iha workshop ne’e mos kona ba etika. Maibe oinsa liga etika ho nasionalismu foun?

Nasionalismu foun husu ka bolu atensaun atu sidadaun hotu-hotu, liu-liu servidor publik sira atu konsidera sira nia servisu tuir duni prosedimentu no regulamentu sira nebe estadu hatu’ur ona hodi serbi deit interese ema hotu nian. Ne’e hahalok ida nebe husu konsiensia nasionalismu. Hahalok sira nebe Premeiru Ministru temi nudar buat hirak nebe la etiku mak inklui, abuzu usa kareta estadu nian, usa mina no fan kupon mina estadu nian.

Komponente importante iha lideransa etiku mak karakter moral servidor publik nian no valores etiku sira nebe habelit lideres ho ninia membru liu husi vizaun, artikulasaun no programa. Sidadaun jeralmente sei la iha konfiansa ba progresu dezenvolvementu wainhira nota katak sira nia lider nasaun nian la iha karakter moral nebe sira bele fiar. Exemplo, oinsa mak Ministru Mariano halo viazen ba distrito Oecusse uza orsamentu estadu ba atividade estadu nian, bele uza mos opurtunidade hanesan hodi halo konsolidasaun partido. Ne’e karakter moral nebe halo abuzu ba poder.

Komponente importante tuir mai mak valores etiku nebe kesi lideres ho ninia membro sira. Valores etiku ida ne’e bai-bain hamosu iha lejislasaun, kode etiku organizasaun nian, Standard Operating Procedure (SOP) sira, no decisaun enkontru sira.
Lideres barak tenta atu manipula valores sira nebe temi ona hodi atende nesesidades sira nia partido nian ka familia nian. Wainhira hahalok ne’e akontese ambiente servisu organizasaun sai la saudavel ona, kredibilidade moral lider nian monu, no publik lakon fiar ba saida mak organizasaun ne’e halo.

Nune’e, oinsa mak ita bele dezenvolve nasionalismu foun liu husi reforma hahalok no dezenvolve lideransa etiku iha organizasaun estadu nian? Spiritu reforma administrativa mosu tiha ona iha governasaun AMP nian, no Premeiru Ministru rasik iha political will atu halo mudansa. Lahatene se Ministru ho Sekretariu Estadu sira share political will Premeiru Ministru nian ka lae. Se ema hotu aseita halo mudansa entaun servisu importante dala uluk mak muda ulun (mind set) lider governo nian (inklui funsionariu publik) kona ba intensaun no kontiudu husi reforma administrativa, nebe hatama mos reforma hahalok. Ne’e exersisiu bo’ot ida nebe bolu atensaun koletiva husi Ministru no Sekretariu Estadu hotu-hotu. Servisu importante ida seluk mak muda kultura organizasaun (culture set) nebe hamate produtividade no kontinua fo opurtunidade ba violasaun valor normativu organizasaun nian. Parte ida ne’e liu-liu hatudu liu husi exemplu sira nebe tenki akontese bei-beik iha birokrasia governu nian. Nune’e bele hamosu kultura foun nebe favoravel ba interese publik. Wainhira ne’e akontese mak hau fiar nasionalismu foun kontinua moris no ativu iha sidadaun hotu-hotu nia fuan no hahalok.

By Ato Costa* Renetil

*) Hakerek nain, Ativista Renetil iha Dili, Assesor SEJD, Avenida Dos Dereitos Humanos, Lecidere, Dili, Timor-Leste.