domingo, 17 de julho de 2011

PR Horta: Maski Nega iha Publiku, Alkatiri Apoia Muda Lei Fundu Petroliferu

Husi: Manuel da Silva - Jornal INDPENDENTE - Sesta, 15 Julhu 2011

Dili-Presidente Repúblika Dr. José Ramos Horta deklara, nia parte fo apoiu tomak ba politika Guvernu AMP atu muda lei fundu petroliferu.

Alende ne’e, president mos kontaktu ona ho lider opozisaun Marí Alkatiri, maski iha oin nega ba Publiku katak Fretilin lakohi mida lei Fundu Petroliferu maibe iha kotuk nia rasik konkorda ho politika guvernu atu nune’e Timor-Leste bele investe iha rai liur.

Relasiona ho deklarasaun PR Horta konaba apoiu Alkatiri ba politiku Governu AMP hodu muda lei FP, parte redasaun Jornal INDEPENDENTE tenta atu konfirma lider opozisaun Marí Alkatiri, maibe laiha fatin no sei hala’o viajen ba rai liur.

“Fretilin mos nonok-nonok konkorda, ha’u koalia ho Dr. Alkatiri, nia mos konkorda bele muda para ita mos iha fleksiblidade, agora porsentu 30 ou porsentu 50, ida ne’e kestaun sekundaria ida,” dehan Horta.

Tuir Presidente ne’e katak, lei petroliferu ne’e bele muda maibe labele arbiru.

Foin lalais ne’e, Ministra Finansas Emilia Pires hateten ovjetivu halo alterasaun (revizaun) ba lei fundu petroliferu ne’e hodi hetan return ba investimentu ne’ebe bo’ot.

“Ita halo revizaun ba lei fundu petroliferu atu bele hetan returnu de investimentu ne’ebe maka’as liu,” deklara MF Emilia hafoin halo audensia.

Mudansa ne’e, atu bele minimiza risku iha investimentu tanba agora dadaun Timor-Leste nia osan barak liu ho dollar Amerikanu ne’ebe tai iha nasaun Amerika.

“Muda ka la muda ne’e la’os kestaun, kestaun importante liu mak ita iha politika ida purdenti liu, ho matenek para investe osan ne’e ho matenek,” dehan Xefe estadu ne’e.

PR Horta dehan, Timor Leste labele tauk malisan rekursu hanesan akontese ba Governu Norwegia bainhira sira investe fundu petroliferu iha merkadu equites, tanba governu halo politika ida purdenti liu.

Entertantu Presidente Banku Pagamentu ba Autoridade (BPA), Abram Vasconselho hatete, oras ne’e dadaun lei funduperoliferu premite atu investe porsentu iha instrument seluk.

Entertantu oras ne’e dadaun, fundu petroliferu Timor-Leste, iha Banku Sentral Amerika hamutuk USD $8.3 billoens.

FH: FRETILIN 2012. Derrota ka Suksesu?

Iha buat 2 mak hau atu hakerek.

Primeiru Pontu, konaba pakote uniku (Mari Alkatiri no Lu Olo) nebe sai hanesan kandidatu uniku iha kongressu Fretilin nebe sei realiza iha fulan Agostu 2011.

Ita hotu sei lembra, iha fulan hirak liu ba mosu kampanya konaba ema se-se mak sei lidera partidu Fretilin periode 2011-2016. De faktu, publiku iha interesse atu hatene figura politiku foun atu hamrik iha partidu historiku nia oin. Tamba, duranti kampanya, Fretilin hateten beibeik katak "atu hatudu demokrasia ba povo Timor, Fretilin sei apresenta pakote 2 ou 3". Maibe, iha realidadi, depois de promessas no kampanyas oi-oin, finalmente, Fretilin avansa deit ho pakote 1 maka Mari no Lu Olo.

Fretilin la iha tan figura seluk?

Kestaun lideransa hanesan kestaun ida seriu tebes iha partidu nia laran. Partidu ida bele naran bo'ot to'o iha nebe, halo historia barak-barak, maibe kuandu lideransa la diak, entaun partidu ne sei monu.

Kongressu Fretilin nian nebe realiza iha fulan Agostu, laos atu buka lideransa foun, tamba, ita hotu-hotu hatene tiha ona ema se-se mak sei lidera Fretilin iha periode 2011-2016. Tuir hau nia hare'e, kongressu agora apenas atu trasa estratejia/planu foun hodi avansa iha eleisaun jeral 2012. Maibe, oinsa maka Fretilin bele hetan estratejia/planu foun, se Fretilin kontinua ho lideransa antiga?

Segundu pontu, hau sei hakerek konaba Fretilin abandona plenariu kuandu PM Xanana Gusmao apresenta PDN.

Hahalok ida la devia akontese iha tempu aktual. Iha kazu barak maka akontese iha governu AMP nia laran, i, Fretilin nudar partidu opozisaun la foti medida seria. Por exemplo: korupsaun.

Korupsaun nebe maka'as iha Timor, duranti ne'e Fretilin la husu halo censura hasoru governu AMP ou abandona plenaria se karik governu la seriu resolve korupsaun iha Timor.

Hahalok nebe foin daudaun Fretilin hatudu hodi abandona plenariu kuandu PM Xanana Gusmao apresenta PDN, mostra (1) inkapasidadi lideransa, (2) falhansu iha kalkulu politiku, i, (3) derrota politika.

Lusa, 13 de Julho
O embaixador de Portugal em Timor-Leste, Luís Barreira de Sousa, transmitiu hoje, em nome do Governo Português, o apoio ao Plano Estratégico de Desenvolvimento (PED) apresentado pelo primeiro-ministro timorense, Xanana Gusmão.

Ferid Belhaj, jornal independenti, 13 de Julho
Programa lubuk ida ne’ebe hakerek iha Planu Estratejia Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) pozitivu, maibe kestaun importante atu halo susesu planu ne’e mak kestaun kapasidade membru guvernu atu ezekuta, dehan Country Diretor Banku Mundial, Ferid Belhaj.

Jornal nacional diario, 13 de Julho
R Horta lakontenti ho atetude bancada FRETILIN iha Parlamentu Nasional (PN) ne’ebe kuandu aprova PEDN halai sai tiha husi Plenaria.

“La divia Bancada FRETILIN abandona PN, mesmu lakonkorda mos labele abandona, kontinua iha ne’eba, bele kontinua depois sira nia direitu la vota nein abstensaun, maibe partidipa laos abandona fali PN,” hirus PR Horta.

Maske nune’e, PR Horta dehan, Bancada FRETILIN iha rajaun para hirus governu tanba dokumentu ne’e foin maka intrega iha loron hira liu ba, iha fim de semana, laiha tempu para estuda, bele lori fulan ida para hotu-hotu bele estuda didiak, nune’e FRETILIN bele konkorda.

PR Horta rasik fo apoiu 100% ba PEDN ne’ebe PN aprova ona, tanba ne’e refleta duni povu tomak nia hakarak.

“Hau PEDN ne’e PM Xanana fo hau estuda iha fulan kotuk ona, ne’ebe pagina hira iha PEDN ne’e hau hatene hotu ona, e hau apoiu 100% PEDN ne’e,” dehan Xefe estadu.

Celso Oliveira

FH: Prof Jeffrey Sachs Husu Timor-Leste Diversifika nia Fundus

Dili. Prof. Jeffrey Sach, osan ne’ebe maka Timor-Leste iha no tau iha Banku Amerika nian, tenki uja hodi investe ba Desenvolvimentu ekonomika no infraestrutura Timor-Leste nian, haktuir lia hirak ne’e iha sesaun apresentasaun PEDN husi PM Kay Rala Xanana Gusmao ba parceiru Desenvolvimentu Nasional iha surumutuk TLDPM, Tersa-Feira (12/07/2011). Haktuir Prof. Jeffry Sachs husi Culombia university Earth Institute, ne’ebe apresenta ninia komunikasaun ho titulu, ”Timor-Leste’s development Trajectory”, argumenta Prof. Jeffry, "osan ne’ebe Timor-Leste iha teisouro Amerika nian, hamutuk US$8 bilaun (Dolares Amerikanu bilaun 8)".

Hatan ba sujestaun husi Prof. Jeffry sachs, PM Kay Rala Xanana Gusmao, ”importante duni atu osan ne’ebe iha, atu investe ba desenvolvimentu ekonomika no infraestrutruas”. Hatutan PM Kay Rala Xanana Gusmao, ”atu investe ba desenvolvimentu ho osan Fundu Petrolifero, ba dala uluk, tenki muda Lei Fundu Petroleum, atu nune’e bele sai hanesan garantia ba imprestimu konscecionais”.

Tenik tan PM, ”osan ne’e Timor-Leste iha, buka atu difersifika hodi hetan beneficius bot ba Timor-Leste nia ekonomika, se ita koncentra ka rai deit osan iha USA bond, sai hanesan risku bot ida ba Timor-Leste nio osan, tanba ekonomia Amerikana mos oras ne’e hasoru krise bot, desvalorizasaun ba US dolares, krisi divdia publika ne’ebe áas tebes, neduni importante ba Timor-Leste buka difersifika investimentu ba FP hodi alarga tan bond sira seluk”, defende PM kay Rala Xanana Gusmao,liu husi Konferensia,iha CCD, depois apresentasaun PEDN, tersa-feira (12/07/2011).

Iha apresentasaun PEDN ba parceirus sira, haktuir PM, "PEDN ninia filosofia, fiar katak la iha planeamentu, la desenvolvimentu ho ninia fim ne'e. Planeamentu ne'e metedu estruturasaun ideiais no ideias, ne'ebe iha ninai filosofia politika ninia kariz sosioekonomika no ne'ebe lideransa rai ne'e nian, ho ninia obrigasaun tenke asume". Hatutan, "filosofia ne'ebe orienta ba hanoin sira ne'e, tradus iha oferta diak iha kondisoens ba moris ba populasaun Timor oan, iha espasu temporal ne'ebe posivel no palpavel".

Haktuir tan PM, "PEDN visa krescimentu ne'ebe maka integradu, iha krescimentu ekonomika ne'ebe kontiunua bele hametin desenvolvimentu ba komponente sosial no umana, hanesan: oportunidade ba servisu; prestasaun servisu ne'ebe diak liu tan; qualidade ba distribuisaun ba riku soin rai nian; aperfecoara konecimentu; mudansas ba atiude no komportamentus no konfiansa ba estabilidade nasional".

PEDN viabiliza tanba atribuitos hat (4): "vontade politika; potensial ekonomika; integrasaun nasional no dinamismo".

PEDN mos orienta ba pilares tolu (3): "desenvolvimentu kapital umanu, desenvolvimentu infraestruturas no desenvolvimentu ekonomika".

Eletrecidade: Investimentu bot no ninia beneficius ekonomikas no sosiais ba Povu Timor-Leste

Dili. Iha TLDPM ba loron tolu (3), iha sesaun round table sira ne’be maka diskuti ba sektores sira hanesan, Sosial (edukasaun no saude), Banku no Finansas e seluk maka infra-estruturas. Iha parte ne’ebe maka sai hanesan foku maka Infraestruturas. Mos iha haksesuk malu iha parte ida ne’e, husi parceirus no liliu husi sosiedade civil sira, kestiona liu konaba osan ka orcamento ne’ebe bot eletrecidades, maibe ninia retornu ka impaktu ba populasaun la iha.

Hatan ba preokupasaun no kritikas sira ne’e, Sekretariu Estadu Agua, Eletrecidade, saneamentu no Urbanizasaun (SEAESU) Januario Pereira katak “Osan ne’ebe bot tau iha infraestruturas, sei hetan beneficius ekonomikas no sosiais ba Timor-Leste”. Hatutan SEAESU,” atu desenvolve industria bne’ebe deit, eletrecidade ka ahi ne’e infraestrutruas bazikas ne’ebe importante ba aranka qualquer infraestruturas ekonomikas no sosiais”.


Argumento SEAESU, Januario Pereira, ”atu harii fabrika, prezisa iha Ahi, atu komerciu no industria kiik sira hahu prezisa eletrecidades no atu harii eskola no parendizajen lao normal prezisa eletrecidades, no mos atu atendimentu iah Hospitais lao ho diak prezisa eletrecidades”. Hatutan Januario Pereira,” eletrecidade ne’e investimentu ne’ebe bot no osan mos bot, tanba ninia impaktus ekonomikas no sosiais”. Sosiais tanba sei hadia moris povu nia moris, hasae sira nia qualidade moris ka Bem Star ba ita nia populasaun. Benefisius ekonomikas, tanba ho eletrecidades roda ekonomika nian bele lao ho diak no fo beneficius ba estadu no ba komunidades, defende Januario Pereira, SEAESU.

Iha PEDN, iha pilares 3 maka sai hanesan perioridades: desenvolvimentu humanus; desenvolvimentu infraestrutruas no desenvolvimentu ekonomika. Iha desenvolvimentu infraestrutruas, eletrefikasaun nudar komponente infraestruturas ekonomika bazikas ne’ebe maka tau hanesan perioridade. Oras ne’e dadaun Governu harii dadaun Central elektrika rua ho Power Plant, ida iha Hera, Dili ho 120 Mwt nebe sei lakan iha fulan Novembru tinan ida ne’e. No central eletria seluk iah Betano, Same ho 130 Mwt, ne’ebe tuir planu sei lakan iha tinan 2012 nia rohan!
Forum Haksesuk!