terça-feira, 31 de maio de 2011

KARIK LU-OLO HO MARI ALKATIRI MAK NAFATIN, FRETILIN SEI LAKON IHA ELEISAUN GERAL 2012


Timor Doben Furak
Jornalista: Lorenso marques

TDF – Dili: Presidente Lu-Olo ho Sekretario Geral Fretilin Mari Alkatiri (Sekjen) ofisialmente lansa ona sira nia kandidatura (pakote tuan) hodi compete iha eleisaun Presidente ho Sekretario Geral Fretlin ba periodo mai 2011-2016, Tuir xefe organizadora Antoniho Bianco, Lu-Olo ho Mari Alkatiri prienxe ona formulario hodi bele kandidata sira nia aan. 

Kandidatura né lansa iha komite sentral FRETILIN (Eis Edifísiu BP-7/ fatin indoktrinasun Pancasila durante tempo Indonesia), Komoro Dili iha Tersa-Feira (31/5) né. Mari ho Lu-Olo nebé mos konhesidu hanesan Mari-Lu komessa sira nia kampanha hodi monta estrutura no tim sukses kampanha nian, mesmo ke seidauk iha kandidatu seluk iha Fretilin nia laran mak barani atu hatudo an ona.

Iha naran hanesan Luis Lobato - David Ximenes, Rogerio Lobato, Aniceto Guterres, Dr Rui Araújo, Estanislau da Silva ho seluk tan, maibe sira mos “tauk” tanba hatene katak karik sira lakon iha kompetisaun né sira nia fatin iha Fretilin mos nakadoko kedas. Razaun seluk mos tanba sira laiha popularidade iha Fretilin nia laran, no tanba né sira mos hatene-an.

Doutor Rui Araujo, Aniceto Guterres ho balun seluk la preienxe tan kriterio tama nudar membro  periode rua Komite Sentral Fretilin nian. Ida ne hatudo katak, Mari-Lu amankan tihaona sira nia pozisaun, no ita bele dehan katak re-generasaun iha Fretilin, sei kontinua sai mehi ida, no ita sei hein to 2016. Liu-liu tanba laiha ema ida hosi naran seluk maka barani atu dezafia Mari-Lu iha Fretilin nia laran.

Maibe kandidatura Mari-Lu hamossu polémika barak, tanba tuir estatuto FRETILIN nian, Presidente ho Sekjen né labele liu periode rua. Ida mos tanba, tuir informasaun, Mari-Lu halo criteria katak so ema nebé prinenxe periode rua iha Komite Sentral Fretilin ona mak bele kandidata an atu bele sai President ho Sekjen. Ida né hamate kedas ema barak nebé hakarak atu compete iha eleisaun né.

Tuir João de Deus, militante Fretlin ida, Mari-Lu nia hahalok né sei sai hanesan presedente ba Fretilin nudar partido nebé mais hosi tempo uluk. João mos tauk tanba Mari-Lu la popular ona iha karaik, no maske strutura hili sira, povu sei la hili no fo apoiu ba sira tanba Mari-Lu nia hahalok ema hotu hatene ona. Nia hatutan tan katak, se nuné maske nia ho nia maluk sira membro ho militante Fretilin, sira sei la vota ba Fretilin iha eleisaun 2012, karik Mari-Lu mak president no Sekjen fali.

Nuné mos, Mario da Silva, militante Fretilin seluk, kaer nia kartaun nebé hasai iha komite Sentral Fretilin, hatete katak nia sei la vota ba Fretilin karik laiha lideransa foun iha Fretlin nebé bele lori partido ne ba oin, tanba lideransa tuan Mari-Lu to agora nunka fo progressu diak ida ba Partido. Tuir Silva, tuir lolos Mari-Lu tenki tun no deskansa ona, no fo fatin ba lideransa foun. Nia hare lideransa tuan Fretilin hanesan Mari-Lu sei ambisi nafatin atu hadau fatin né, maski sira hatene katak Fretilin sei lakon iha eleisaun geral 2012 mai.Tanba né Silva husu atu gerasaun Fretilin tuan labele ganansia poder demais, no husik lideransa foun mossu iha partidu né hodi labele hamate Fretilin. 

Iha parte seluk Maria Lucinda, nudar membro strutura Fretilin baze iha Lautem hatete katak, nia la konkordo ho Mari-Lu tanba durante né partidu Fretilin hatudu an liu nudar partidu nebé nakonu ho volensia, no gosta estraga deit partidu Fretilin nia naran. Tanba nia mos hein atu lideransa foun bele mossu iha Fretilin nia laran iha kongressu mai.

Mari-Lu prediksi ona katak, sira sei manaan. Tanba ne mak sira tau kriteriu makaas no dezenkoraja sira seluk atu bele dezafia sira. Se jerasaun foun sira ne hakarak lao ba oin maka sira lakon karik, sira nia "nasib" bele sai deit hanesan Fretlin Mudansa, nebe oras ne organiza aan nudar partido foun ida. Tanba ne mos, laiha ema ida iha Fretlin nia laran mak barani hasoru Mari-Lu tanba karik sira lakon, sira nia fatin iha partido laran mos sei la metin, no sira sei tur deit iha kadeira "suplente" to sira pensium. Proficiat Fretilin. TDF

GOVERNU IHA DEVER NO RESPONSABILIDADE HODI GARANTE NO PROMOVE DIREITUS LABARIK SIRA NIAN

 Terça-feira, 31 de Maio de 2011

Source: Forum Haksesuk

Labarik, tuir konvensaun internasional konaba diretus labarik nian defini tuir Parte I, Artigu 1 katak: Tuir determinasaun konvensaun ne’e nian, labarik katak, ema ne’ebe iha tinan sanulu resin walu (18) mai kraik, se lae karik tuir lei ne’ebe bele uza dehan katak tinan kik maibe bolu ona ema boot.
Iha Artigu 18 Konstituisaun RDTL konaba Protesaun ba Labarik-oan sira mak:
  1. Labarik sira iha direitu ba protesaun espesiál husi familia, komunidade, no mós estadu, liu-liu hasoru hahalok hotu hanesan la tau-matan, diskriminasaun, violénsia, opresaun, abuzu seksuál no explorasaun,
  2. Labarik sira hetan direitu hotu-hotu ne’ebe mundu rekoñese, hanesan direitu sera-ne’ebe hakerek ona iha konvensaun internasional, ne’ebe estadu aprova no simu ona ka ratifika filafila,
  3. Labrik hotu-hotu ne’ebe moris iha kazamentu nia laran ka lae, iha direitu hanesan kona-ba protesaun sosial.
Tuir konvensaun internasional no konstituisaun RDTL nian defini tiha ona kona-ba direitus labarik sira nian. Tamba ne’e mundu no nasaun membru sira ne’ebe ratifika konvensaun ne’e tina-tinan selebra loron internasional ba labarik nian. 

Iha Timor Leste mos la lakon ho loron ida ne’e, kada tinan-tinan governu Timor Leste no mos organizasaun naun governamental sira mos selebra loron ida ne’e. Iha Tinan 2011 ne’e, governu foti tema “Direitu Ba Labarik Sira Nian Sai Nu’udar Devér Ita Hotu Nian”. Klaru katak koalia kona-ba direitu labarik sira nian, ne’e sai dever ita hotu nian hahu husi inan-aman, familia, komunidades, organizasoens naun governamental nasional & internasional sira no importante liu mak governu no estadu Timor Leste.

Inan-aman sai hanesan autor primeiru atu bele hatene nia dever nudar inan-aman ba labarik sira. Tamba inan-aman mak hahoris labarik no hatene oinsa mak atu bele tau matan no kuidadu labarik sira nudar nia oan. Inan-aman fautor importante iha dezenvolvimentu labarik sira nian la’os deit atu fo han, maibe oinsa mak bele eduka labarik sira no tau matan iha prosesu hotu-hotu ne’ebe mak bele fo kontribuisaun pozitivu ba dezenvolvimentu labarik ho fizikamente, mental, sosial (edukasaun no saude), ekonomia no seluk tan. Labarik sira ne’ebe moris mai too boot hetan susesu sei fo kontribuisaun diak ba vida familia, komunidades nasaun no mundu. Tamba ne’e presiza duni atu fo atensaun maka’as ba direitus labarik sira nian.
Iha parte seluk, koalia kona-ba problema labarik sira nian, iha nasaun ida sei la se’es husi kontribuisaun komunidade, organizasoens nasional/internasional no mos governu no estadu. Tamba tuir lei nasional ne’ebe iha no lei internasional sira ne’ebe mak estadu no governu ratifika ona, sai baze no obrigasaun ba ita hotu liu-liu estadu no governu atu hala’o tuir. Atu nune’e bele garante no promove duni labarik sira nia direitus tomak ne’ebe mak konsagra ona iha Konstituisaun RDTL Artigu 18 no Konvensaun Konaba Direirus Labarik sira Nian.
Problema real ne’ebe mak labarik sira hetan ka hasoru iha Timor Leste mak hanesan:
1) Labarik sira falta nutrisaun ne’ebe diak (liu-liu labarik sira ne’ebe moris husi familia ne’ebe ho kondisaun ekonomian minimu no hela iha area rural),
2) Falta edukasaun finantil ba labarik sira iha idade tinan 4-6,
3) Labarik sira iha limitasaun tempu atu bele halimar ka halo relasaun ho ema seluk hodi dezenvolve sira nia koñesimentu no talentu,
4) Problema asesu labarik sira nian iha edukasaun tamba dook husi sentru edukasaun,
5) Falta infrastrutura hodi suporta sira nia sistema edukasaun (hanesan kondisaun eskola, kualidade mestre/mestra, livrus/materia, fasilidades hanesan laboratoriu, etc.),
6) Labarik sira dala barak hetan exploitasaun ba servisu ema boot sira nian no dala ruma sai vitima ba trafiku umanu, violasaun seksual, etc.

Ø Labarik sira ne’ebe mak moris iha familia ho kondisaun ekonomia minimu sei sai dezafius boot ba labarik sira atu bele hetan nutrisaun diak. Problema ekonomia ba familia sira ne’e liu-liu sira ne’ebe moris iha area rural la’os buat foun ba Timor Leste ne’ebe foin Ukun A’an iha Tinan Sia (9) nia laran. Problema ekonomia povu nian la’os deit responsabilidade husi familia ida-ida maibe nasaun iha dever no responsabilidade atu bele hadia no hasa’e ekonomia familia iha povu nia moris lor-loron. Familia ne’ebe moris iha baze sira nia moris depende liu ba iha agrikultura, sistema agrikultura ne’ebe mak sei tradisional no kada agrikultor sira kuda ai-han ho kuantidade ne’ebe mak ki’ik so sufisiente deit ba moris familia nian, nune’e susar ba sira atu bele hadia no hasa’e sira nia moris tamba sira la bele hetan lukru ne’ebe boot husi sira nia rezultadu agrikula nian. Maske familia ka komunidade balun iha duni rezultadu diak no sufisiente ba sira atu bele fa’an maibe problema ne’ebe sira hetan mak susar ba sira atu lori ba iha merkadu iha sentral tamba problema infrastruturas (dalan) no transportes. Oinsa mak atu bele resolve problema ka kondisaun real ne’ebe mak komunidade iha baze hasoru mak governu tenke hadia infrastruturas (Estrada), transportes no hadia sistema agrikultura tradisional/kustume agrikultura uluk nian. Ho nune’e bele minimiza no bele hasa’e ekonomia familia sira nian, atu nune’e sira la bele hein deit subsidiu husi governu, maibe sira bele hasa’e sira nia vida ekonomia tuir sira nia rezultadu husi servisu agrikultura ne’ebe iha.

Ø Koalia kona-ba edukasaun, ne’e la’os signifika katak edukasaun formal ou naun formal deit, maibe koalia kona-ba edukasaun ne’e iha formal nomos naun formal sei sai fautor importantes ba dezenvolvimentu edukasaun labarik sira nian. Edukasaun formal, governu tenke hari sistema edukasaun hahu husi infantil ba labarik sira ho tinan 4 – 6 atu nune’e sir abele aprende sedu hodi bele dezenvolvimentu iha eduksaun nian. Realidade iha Timor Leste, hatudu katak edukasaun infantil sei miniminu (tamba ita bele sura ho lima), katak iha Timor Leste labarik ho tinan 4-6 maioria sira halimar deit iha uma. Problema tamba la iha edukasan ka eskola infantil ba sira, kuandu iha mos do’ok husi sira nia hela fatin no dala ruma iha deit sidade, nune’e susar ba sira atu bele hetan edukasaun infantil ne’e. Tamba ne’e maioria labarik sira to’o tinan 6, 7 ka 8 mak foin direitamente tama ba eskola primaria. Edukasaun ne’ebe mak tarde ba labarik sira sei sai fautor dezafius ba labarik sira atu bele hasa’e sira nia matenek no talent iha future, nune’e presida duni atu bele iha edukasaun ne’ebe sedu ba sira. Parte seluk edukasaun naun governamental mos sai importante tamba kuandu labarik sira la iha tempu ka fatin atu hetan edukasaun formal ne’ebe mak governu har’i no tau matan, persija iha mos edukasaun naun formal ne’ebe mak forma husi instituisaun/organizasaun naun governamental hodi estabele no hari’I eskola infantil atu bele simu no eduka labarik sira ho sedu (tinan 4-6) atu nune’e labarik sira ne’e preparadu no pronto ona atu tama iha edukasaun nivel primaria, kuandu hanesan ne’e labarik sira sei la iha difikuldade atu bele aprende no dezenvolve liu tan sira nia koñesimentu iha siensia no talentu nian.

Ø Toman ka kustume Timor nian ne’ebe mak desde uluk too agora sei kaer metin filozofia katak labarik sira ne’ebe barak sei fo azuda hakmaan inan-aman sira nia servisu. Tamba ne’e dala barak, liu-liu familia ne’ebe mak ekonomia minimu no moris iha area rural sempre obriga no haka’as labarik sira atu ajuda servisu inan-aman sira nian, nune’e la fo tempu ne’ebe barak ba labarik sira atu halimar no hasa’e sira nia koñesimentu no talentu.

Ø Timor Leste hanesan nasaun foun, nune’e sei minimu dezenvolvimentu iha area infrastruturas hanesan: estradas, transportes, eskolas, etc. Xave ba dezenvolvimentu rekursu umanu mak edukasaun, tamba ne’e kuandu sistema edukasaun ne’ebe la diak, karun no eskola ne’ebe dook husi komunidade sei sai dezafius ba labarik sira atu bele asesu. Realmente eskola iha Timor Leste, liu-liu iha area rural ne’e dook husi komunidade sira nia hela fatin, nune’e susar ba labarik sira atu bele asesu. Karik sira hakarak ba duni eskola, maibe dala ruma la iha transportes no dalan ne’ebe a’at. Kondisaun hanesan ne’e nudar fautor interope atu labarik sira ne’ebe hakarak eskola, maibe tamba kestaun dook husi eskola fatin. Kestaun seluk mos kona-ba infrastruturas mak minimu eskola ba labarik sira, kualidade mestre/mestra ne’ebe mak hanorin, minimu iha livru/material eskola nian, falta laboratoriu eskola etc. kondisaun hirak ne’e mak fautor importante iha sistema edukasaun, se kuandu ita hakarak iha futuru bele iha rekursu umanu ne’ebe mak sufisiente ba Timor Leste atu bele fo kontribuisaun ba prosesu dezenvolvimentu nasaun nian.

Ø Iha parte seluk, mundu ohin loron hanesan mundu modernu e livre atu ema bele tama sai ka hala’o relasaun servisu entre ema nasaun ida ho nasaun seluk. Mudansa mundu nian mos afeta ba kriasaun hahalok krime oi-oin ne’ebe mosu iha ligasaun ho ema nasaun ida ho nasaun seluk. Krime hirak ne’e hanesan droga, trafiku umanu, etc. Iha krime ida ne’e mos dala barak liu-liu iha Kapital Nasaun nian sempre ema boot utiliza/explora labarik sira atu buka osan ba ema boot sira ne’ebe mak organiza sira liu husi fase kareta, husu ismola ka nauk/hadau ema nia sa’an. Parte seluk labarik sira mos dala barak sai vitima ba violasaun oi-oin husi ema boot sira (abuzu seksual etc.) no mos sai vitima iha trafiku umanu nian.

Solusaun ba probele ne’ebe mak labarik sira hasoru iha Timor Leste mak:

1. Governu tenke hadia ekonomia familia sira nian,

2. Governu tenke servisu hamutuk ho entidade tomak (instituisaun/organizasaun nasional no internasional, parte igreja sira) atu bele proteze no promove direitus labarik sira nian iha familia ka komunidade nia le’et,
3. Governu iha dever no obrigasaun atu bele hadia infrastrutura (estradas, eskolas ho fasilidade diak, eletrisidades, transportes, etc.

4. Governu tenke iha lei ne’ebe forte hodi proteze no promove duni labarik sira nia direitu, atu nune’e ema la bele esplora no abuzus ba labarik sira,

5. Tenke iha lei atu bele bandu ema seluk inklui inan-aman atu bele uza labarik sira hodi buka osan tamba labarik sira iha direitu atu inan-aman mak garante sira nia vida moris lor-loron nian.

6. Bandu atu bele fo servisu ba labarik sira ne’ebe mak idadade iskola nian, se la’e labarik sira hotu hakarak servisu hodi hetan osan nune’e sira haluha ka lakohi atu eskola.

7. Governu tenke estabelese sistema edukasaun ne’ebe bele fo kontribuisaun ba dezenvolvimentu siensia no talentu labarik sira nian.

Atu proteze no promove duni labarik sira nian direitu iha Timor Leste, mak parte governu iha dever no responsabilidade boot liu atu bele proteze no promove labarik sira nia direitu tuir Konstituisaun haruka no Konvensaun Konaba direitus Labari ne’ebe mak ratifika tiha ona.

Estadu no governu Timor Leste tenke servisu maka’as atu bele servisu hamutuk ho entidade tomak iha nasaun laran atu bele atinje objetivu ba respeitu direitus ba labarik sira nian.

Direitus labarik sira nian la’os deit sira atu livre halimar, maibe labarik sira hetan duni direitu iha aspeitu sosial, ekonomia, saude, eduksaun, etc. ne’ebe bele kontribui ba dezenvolvimentu labarik sira iha aspeitu tomak.
Ho komemorasaun loron internasional ne’ebe monu iha 1 Juñu 2011 ne’e, bele fanun ita hotu liu-liu inan-aman, familia, komunidades, instituisaun/organizasaun nasional no internasional sira, igreja, estadu no governu Timor Leste tomak nia konsiensia atu bele fo kontribuisaun diak hodi proteze no promove duni labarik sira nian direitus iha Timor Leste. Labarik sira mak nain ba vida no future nasaun Timor Leste iha future oin mai. 

Inan-aman, familia, komunidades, instituisaun/organizasaun nasional no internasional sira, igreja, estadu no governu ne’ebe mak diak sei halo no hamosu fini ne’ebe mak diak ba nasaun futuru no mos ba mundu.

Tamaba ne’e, liu husi hakarek oan ne’e hau hato’o hau nia paraben, parabens e parabens ba labarik sira iha Timor Leste no mundu tomak ne’ebe mak selebra loron mundial ba labarik ne’e. 

LABARIK SIRA MAK FINI BA MORIS NASAUN NO MUNDU NE’E NIAN IHA FUTURU.

Bandung, 31 Maiu 2011
Olandino Rui de Andrade
(Estudante Relasoens Internasionais Iha Universitas Jenderal Achmad Yani/Unjani-Bandung)

PM Xanana ho CNRT Preparadu SIMU UKUN HOSI POVO IHA 2012-2017 HODI SERBI POVO

 
Timor Doben Furak
Jornalista: Lorenso Marques

Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão preparadu ona atu partisipa prosesu eleitoral iha 2012, hodi halao servisu ba servi povu iha tinan lima mai 2012 too 2017, haktuir Dionisio Babo, Sekretario Geral CNRT iha Dili iha terssa-Feira 31/05/2011.

Hafoin CNRT halao ho suksesu Kongresu Nasional Partido Daruak iha fulan liu-ba, CNRT preparado ona atu simu mandato hosi povo hodi bele hadia povo nia moris, no lori povu sai hosi kiak, mukit, terus no susar iha mandato turi mai,. Lia hirak ne kasu hosi Sekretario Geral CNRT, Dionisio Babo tersa Feira ne, iha nia knaar fatin iha Sede CNRT, bairro dos Grilos.

Planu Estratejiku Desenvolvimentu Nasional ne’ebe povu iha Timor laran tomak maioria kuinese ona, ne’ebe nia lao husi ponta leste too iha fronteira i tasi feto to tasi mane,ne’ebe povu agora hatene ona, nia hakarak ne’e saida ba Timor,” haktuir Babo, ne’ebe hetan fiar hamutuk ho Primeiru Ministru Xanana Gusmão iha kongresu CNRT Daruak liu ba.

Segundo Sekretario Geral CNRT ne'e, Primeiru Ministru Xanana mos prepara an ona para partisipa iha prosesu eleitoral, bainhira komesa iha tinan oin mai, para bele hateten ba povu, buat ne’ebe nia atu halao iha 2012 ba 2017. CNRT konviktu tebes katak sei manaan maioria absoluta iha eleisaun tuir mai, no sei kaer ukun nebe povu fo ba CNRT hamutuk ho maun boot Xanana Gusmao.

Entertantu, antes ne’e hanoin hanesan mos reforsa husi porta vos bankada CNRT, Aderito Hugo Membro Parlamento hosi CNRT hatete katak, partidu CNRT oras ne’e halaofaze ikus ba  konsolidasaun iha Distritus, Sub Distritus, Sukus no Akdeia hodi hametin liu tan ninia estrutura no esplika politika CNRT nian ba desenvolvimentu nasaun no povu ninian. “Ami nia konsolidasaun partidu nian lao kapas teb-tebes, ne’eduni ami fiar katak, povu ida ne’e hatene ona politika no programa CNRT nian ba prosesu desenvolvimentu nian,”koalia deputadu Hugo.

Nia haklaken, ho preparasaun ne’ebe sira halo, fiar metin katak, sira sei avansa diak liu tan iha eleisaun jeral 2012 mai, tanba uluk CNRT mosu iha fulan ida nia naran deit, konsege hetan fiar husi povu hodi sai partidu ne’ebe bot segundu, depois FRETILIN.

Dionisio Babo hatutan katak maske FRETILIN halo propaganda oin-oin hodi hatuun maun boot Xanana Gusmao, maibe povu ne hatene katak se mak hamutuk ho sira durante tempo susar no terus nai laran. Tanba ne'e konfiansa povu nian sei makaas nafatin no sei habelar to loron ikus hodi fo fiar tomak ba maun Xanana atu bele hadia rai ida ne, no hadia povu nia moris.
CNRT, tuir Babo, manaan tiha ona, no se manaan nafatin, liu-liu iha eleisaun 2012. TDF.

Asanami: PD Mak Maun Bo'ot Xanana no Maun Bo'ot Xanana Mak PD


CJITL Eleisaun, Sekretariu Jeral Partidu Demokratiku, Mariano Asanami Sabino ne'ebe mo hanesan Ministru Agrikultura no Peska iha nia intervensaun hodi responde jornalista debate nakloke iha fundasaun oriente hateten katak CNRT mak PD no PD mak CNRT.

“Maun Bo'ot Xanana uluk hamutuk ho ami durante tinan hitu – 7 hodi sai hanesan opozisaun, depois hamutuk fali iha governu AMP, maibe agora Maun bo'ot Xanana iha fali CNRT mos ema barak PD nian iha ne'eba hotu ona hanesan Julio Tomas Pinto, Miguel Manetelu, Bendito Freitas no seluk tan, uluk sira ne'e dehan impresta ba atu ajuda maibe oras ne'e sira iha ne'eba ona, progama balun PD nian mos tama hotu ba ne'eba, maibe ami PD sempre hamutuk nafatin ho Maun Bo'ot Xanana” Asanami hateten.

PD ne'e uluk deklara an iha loron 10 Junho 2001, loron ida deit hafoin CNRT dizolve an iha Balide, Dili” Asanami hateten.

Tuir Asanami katak PD oras ne'e metin liu tan ona tanba konsege hari ona nia strutura metin liu tan to'o iha baze.

Nune'e mo prezidente interinu PD, Nominando Martins Buras hateten katak PD oras ne'e iha ona estrutura to'o suku 356 no sei falta tan deit ona iha suku 86 hodi kompleta molok kongresu nasional ne'ebe sei hala'o iha Outubro 2011 mai.

Dirijente PD hato'o asuntu ne'e liu husi seminar ne'ebe hala'o, Terca feira ne'e (31/5) iha Fundasaun Oriente ne'ebe organiza husi Centru Jornalista Investigativu Timor Leste – CJITL. (Domingos da Silva/CJITL)

Virus Vídeo Manas Artista Indonézia Deskonfia Da'et ba PNTL


Timor-Leste nasaun ne'ebé maioria relijiaun katólika iha mundu, oras ne'e daudaun hasoru hela tentasaun boot ba sira nia fee. Krize morál hahú invade nasaun ne'e. Vídeo pornografia ne'ebé envolve ema timor-oan komesa espalla barak iha telemovel no ínternet, inklui mós deskonfia pesoál membru Polisia Nasionál Timor Leste (PNTL) balun.


Notísia vídeo pornografia ne'ebé envolve artista famozu Indonézia na'in tolu iha tinan kotuk sei hamanas hela futar tilun komunidade nian, maibé foin daudauk ne'e, mosu tan vídeo pornografia ne'ebé deskonfia envolve pesoál membru PNTL na'in rua.


Vídeo manas ne'ebé deskonfia envolve husi pesoál membru PNTL na'in rua ne'e ho durasaun tempu minutu 5 segundu 46. Seidauk hatene klaru vídeo manas ema na'in rua ne'e halo ba privadu ka públiku, maibé oras ne'e daudaun teatru imorál ne'e sai ona konsumu públiku liu teknolojia telemovel no ínternet dezde tinan 2010.

Hataan ba kestaun ne'e, Sekretáriu Estadu Seguransa (SES), Francisco Guterres hateten, sira buka hela regulamentu dixiplinár oinsá atu investiga membru na'in rua ne'e. Maibé, iha difikuldade uitoan tanba, iha lei kódigu penál mós la ko'alia klaru kona ba envolvimentu pesoál membru sira nian iha relasaun seksuál se karik sira hakarak malu.

Instituisaun PNTL sei haree fila fali regulamentu instituisaun viola dixiplina ka lae. Ne'e duni, agora daudaun sei halo analiza ba regulamentu dixiplinár atu oinsá bele bolu halo investigasaun.
Avansu teknolojia modernizasaun iha Timor Leste hakat liu étika no morál ema nian. Tanba ne'e, ema Timor komesa ona koko atu eziste iha ínternet liu husi vídeo-vídeo manas.

“Ami nia parte dehan, ida ne'e (atitude) labele, membru PNTL ne'ebé loloos sai ezemplu halo fali buat aat ne'e,” dehan SES Francisco.
Aktor video manas (Foto husi Video Manas)

Maski nune'e, instituisaun sei buka hela mekanizmu balun hodi trata asuntu ne'e ho di'ak para nune'e mós labele viola ema nia direitu. Tanba, lei no kódigu penál la prevee loloos.

To'o oras ne'e, membru pesoál na'in rua ne'ebé deskonfia kuaze atu hanesan ho membru polisia sira ne'e seidauk hetan suspensaun ruma husi komandu PNTL.

“Seidauk suspende tanba ami tenke analiza didi'ak regulamentu ne'e , tanba nia mós iha direitu atu halo autodefeza no rekursu ba tribunál,” tenik nia.

Nune'e, instituisaun PNTL mós oras ne'e daudaun sei buka hela ema ne'ebé mak espalla vídeo ne'e ba públiku. Tenke kuidadu atu labele kria problema ba instituisaun rasik kuandu atu aplika pena ne'e.

“Se nia sala. Nia viola regulamentu ne'ebé mak iha, entaun hakarak ka lakohi ita polisia hothotu tenke submete ba regulamentu ne'ebé mak iha,” dehan Guterres.


Tuir fonte konfirmandu husi instituisaun F-FDTL, iha mos membru F-FDTL ida ne'ebe involve kazu hanesan, maibé oras ne'e dadaun kazu levanta ona hodi prosesu ba oin. (*) 

Rekrutamentu no Formasaun Foun ba Polísia



Sistema foun ida ba Rekrutamentu ajente sira no preparasaun ba Polísia Nasionál Timor-Leste ne’ebé prepara tiha ona liu husi Sekretaria Estadu Seguransa, ne’ebé hetan apoiu husi Guarda Nasionál Republikana (GNR) Portugál.Prosesu ne’e estabelese tiha ona, la’ós de’it halo rekrutamentu nune’e mós iha formasaun. Objetivu boot mak atu halo di’ak liután kapasidade ajente sira nian.

Iha alterasaun ida ne’ebé previstu tiha ona ba rekrutamentu foun mak diminuisaun idade kandidatu sira nian. “idade ne’ebé previstu mak husi tinan 18 to’o tinan 23. Polísia balun ho idade ne’ebé mak avansadu, no hanoin kona-ba ida  ne’e, ami kria ona Lei Reforma, maibé ita presiza rekruta  membru foun, liuliu ba foin sa’e sira, atu ita bele asegura prosesu  ida ne’ebé viável liu ba kontinuidade PNTL nian”, dehan Sekretáriu Estadu Seguransa, Francisco Guterres.
Hakarak mós atu aumenta partisipasaun feto nian iha Polísia Nasionál: “ ami deside atu iha porsentu sanulu resin lima husi feto sira ba PNTL. Ami prepara hela ida ne’e. Iha rekrutamentu foun, iha kandidatu sanulu ne’ebé admitidu, nain tolu mak feto”, garante Francisco Guterres.

Nune’e mós iha parte administrativu sei prepara atu halo mudansa sira, liuliu kona-ba dokumentu sira atu halo inskrisaun. Sekretaria Estadu Seguransa elabora hela formuláriu foun hodi “halo prosesu transparente liután no hodi halakon tiha kualkér posibilidade atu kandidatu ne’e tama tanba hetan rekomendasaun hosi ema ruma”, dehan Sekretáriu Estadu.

Iha prosesu rekrutamentu nian mós,  sei prepara teste oinoin: teste médiku ida,  teste eskritu ida kona-ba kultura jerál, teste psikotékniku no teste físiku. Faze oinoin ba rekrutamentu ida, ne’ebé mak rigurozu tebes, no sei hili kandidatu sira ne’ebé di’ak na’in 250 ba  formasaun ajente foun PNTL nian.
Formasaun bázika ne’e habelar liután. Komesa ona ho fulan tolu de’it, maibé autoridade sira hatene  ona katak ida ne’e la sufisiente tanba ne’e sira aumenta tan ba fulan haat. Nune’e mós tempu ida ne’e kontinua la hatán ba nesesidade aprendizajen no kapasidade ne’ebé ezije hosi profisaun ne’e. “ ho formasaun ida rigoroza liután, ami konsidera katak ami bele halo di’ak liután estrutura no kapasidade ita nia Polísia nian. Ami deside ona atu fó formasaun bázika ba Polísia ho durasaun tinan ida: fulan sia iha treinu báziku hafoin fulan tolu hala’o estájiu, ka iha lian inglés bele hatete on the job training”, esplika Sekretáriu Estadu Seguransa hodi hatutan tan katak prosesu ne’e sei aplika, iha tinan ida ne’e duni ba rekruta foun nain 250

http://timor-leste.gov.tl/?p=5074&lang=tp&n=1

Selebra Loron Labarik Iha Viqueque, Importante Promove Direitu Labarik

Sesta, 27 Maiu 2011 - 14:50:22 OTL

Posting Husi : Josefa Parada



DILI—IV Governu Konstituisional, ne’eve Xefia husi Kay Rala Xanana Gusmao, hamutuk ho komisaun Nasional direitu labarik, kontinua promove direitu labarik nian, ne’ebe monu iha Kuarta (1/6). Serimonia ne’e sei realize iha Distritu Viqueque no asiste deretamente husi Vise Premeiru Ministru (PM), Jose Luis Guterres.
Presidente Komisaun ba Direitu Labarik, Adalgisa M.S Ximenes, hateten, Komemorasaun Loron Mundial Labarik tinan ne’e Iha TL, ho tema “Labarik nia direitu, ita hotu nia dever” sei realize iha Distritu Viqueque.
“Tan ne’e ami husu ba ita bo’ot nia disponibilidade atu bele partisipa iha aktividade hirak ne’ebe sei halao iha tuir mai ne’e,” hatete Adalgisa.

Iha loron 31 Maiu sei halo vizita Kortezia ba sentru saude Distritu Viqueque, depois Certame ou Quiz iha salaun Eskola Santo Estevao Viqueque, tuir mai halo promosaun ba direitu labarik iha salaun eskola Pre-Sekundaria Santa Maria Goreti, hodi debate.

Serimonia ne’e hetan apoiu husi, IV Governu Konstituisional, no parseru dezenvolvementu hanesan UNICEF, FTM, PLAN, CDI, SAVE THE CHILDREN, CHILDFUND, JUSTISA no PAZ, no AHLD.  Oscar Salsinha