segunda-feira, 4 de abril de 2011

Kazu Lugu: Entre Imunidade no Suspensaun


Filipe Rodrigues Pereira*

Prosedimetus legal ba akuzasaun abuzus de poderes no ma gestaun husi Ministerio Publiku (MP) ba Vice PM (VPM), Dr. Jose Luis Guterres (Dr. Lugu) la’o ona kuaze tinan rua resin. Ho no liu husi prosedimentu nebe’e han tempu naruk halo kazu ne’e hetok sai komplikadu liu tan. Komplikasoins iha prosedimentus judisiarius halo publiku konfuzu, hanesan Timor-Leste nasaun ida la’os moris iha republika-demokratika maibe moris iha “republik mimpi” (republika imaginativu). Moris iha ”republik mimpi” ho signifikasaun ida katak, ulun-bo’ot sira ohin kalan toba-mehi, aban hader hakarak buka atu realiza ninia mehi sem hakarak buka atu hetene katak nasaun ne’e hamrik iha lei nia leten.

Prosedimentu legais ba kazu Dr. Lugu nebe’e mak daudaun ka’er kargu nudar VPM hetan atensaun a’as wainhira Dra. Ana Pessoa sa’e ba ka’er kargu nudar Prucoradoria Geral da Republika (PGR). Ema barak konsidera katak tamba Dra. Ana Pessoa ninia backgroundpolitika nebe’e mai husi partidu Fretilin maka ikus mai hetan kondenasaun katak Dra. Ana Pessoa politiza kazu ne’e liu husi desizaun legais MP nian. Kondenasaun ne’e los ka la’e, klaru que tempu mak sei justifika. Maibe difisil teb-tebes ba publiku atu ta’u ses figura Dra. Ana Pessoa husi partidu opozisaun, Fretilin ba prosedimentus kazu refere. Sa’a-tan wainhira prosesa kazu ida nebe’e iha relasaun ho governantes sira. Impresaun katak prosedimentu ba kazu ne’e tamba politika balas-dendam susar atu nega.

Wainhira publiku sei konfuzu ho konsekwensia legal surat suspensaun husi PM Xanana ba VPM, Dr. Lugu tamba ka’er hela k’nar nudar PM interinu iha tempu hirak liuba, juiz sira iha tribunal hafodak tan publiku ho tribunal ninia surat ba Parlamento Nasional (PN) nebe’e husu atu PN fokit-sai imunidade ba VPM nudar membro do governo. Mosu reaksaun husi Deputados balun iha PN katak membros do governo la’iha imunidade. Klaru ke publiku sai bilan ho aktus hirak temi iha leten ne’e hotu. Nasaun ne’e hanesan la’iha lei, id-idak halo ninia aksoins ka desizoins tuir id-idak nia gostu. Tribunal, instituisaun nebe’e ema tau fiar atu fo’o justisa no lia los ba kada akuzasoins nebe’e mosu, ikus mai “monu mos” ba xadres politika nebe’e politiku’nain sira joga. Tamba sa?

Iha nivel akuzasaun nian, la’iha baze legal ida mak fo’o dalan ba tribunal atu husu PN hasai-imunidade ba VPM, Dr. Lugu. Wainhira sei iha nivel akuzasoins no prosesu judisiarius bai-bain maka sei la presiza fokit-sai imunidade husi membro do governo ida. Artigu 114 Konstituisaun Timor-Leste hateten: “membru do governu labele detidu ka dadurwainhira PN seidauk fo’o lisensa, bele deit wainhira nia halo krimi nebe’e bele simu kastigu ida ho limite maximu bo’ot liu tinan rua ka ema ka’er rasik ho liman”.

Artigu 114 tau proibisaun katak, wainhira membro do governu ida halo krimi nebe hetan ameasas prizaun tinan 2 ba kraik maka sei la’bele detidu se wainhira la’iha autorizasaun husi PN. Karik ameasas ba prizaun bo’ot liu tinan 2 maka klaru tuir artigu 114 la’presiza tan autorizasaun husi PN atu halo detensaun. Husu autorizasaun ba kazu nebe’e hetan ameasas prizaun bo’ot liu tinan rua, maka klaramente hatudu instituisaun estadu nian halo komik ba publiku atu bele hamnasa. Artigu 114 nebe’e ho sub-titulu “Imunidade ba Membro Governu Nian” fo’o garante imunidade ba membros do governos ho kondisoins. Imunidade bele husu ba PN atu fokit-sai ou imunidade bele mos direitamente “haksoit-sai” tamba lei haruka wainhira membro do governo ida presiza hatama ba prizaun karik komete krimi ruma.

Hare ba’a kazu VPM, Dr. Lugu iha area prosesu judisiariu nebe’e la’o ho ”i’is-bo’ot” no halo konfuzaun iha publiku nia let maka mosu kestoins, surat husi tribunal hodi husu PN fokit-sai imunidade VPM, Dr. Lugu ninia objectivu saida?! Surat tribunal refere hamosu impresaun ka “indikasauan” ida katak, depois de PN fokit-sai imunidade VPM, Dr. Lugu nian maka tribunal hakarak atu fo’o detensaun/sulan VPM ba prizaun hodi hein prosesu judiasial ne’e la’o to’o rohan. Impresaun ne’e mosu tamba la’iha razaun legal seluk atu fokit-sai imunidade ne’e, se la’os atu sulan akuzadu ba prizaun tuir artigu 114 Konstituisaun RDTL haruka. Karik tribunal hakarak julga kazu VPM, Dr. Lugu nian maka lolos ho deit suspensaun, naton ona ba tribunal atu kontinua halo prosesu ba kazu ne’e. Artigu 113 numeru (1) Konstituisaun dehan: “wainhira membro governu ida akuzadu loloos (difinitivu) ba krimi nebe’e bele simu kastigu iha kadeia bo’ot liu tinan rua nian, tenki para halo servisu atu bele foti prosesu”. “Foti prosesu” ninia signifikasaun tuir Hakerek’nain katak, prosesu judicial tomak, prosesu husi MP to’o iha prosesu julgamentu iha tribunal.

Tuir Hakerek’nain ho kazu VPM, Dr. Lugu refere, lolos tribunal foin to’o iha faze atu halo suspensaun ka la’e ba VPM, buat nebe’e mak PGR husu antes ona, no buat nebe’e mak lolos VPM Dr. Lugu mos fica preparadu ona hodi hato’o ninia defeza de honra iha tribunal. Tribunal lolos foin to’o iha ‘ordem’ nebe’e artigu 113, sidauk “to’o tempu” atu tribunal hakat-liu artigu 113 nebe’e koalia sobre suspensaun ba artigu 114 nebe’e temi konaba imunidade. Tamba artigu 114 relasiona ho detensaun ka kaer argidu/akuzadu ida hodi sulan ba prizaun, “la’iha” relasaun ho suspensaun.

Koalia konaba suspensaun tamba akuzasaun, durante ne’e publiku mos akompanha, antes de Tribunal Distrital Dili husu atu PN fokit-sai imunidade ba VPM, Dr. Lugu, mosu mos ona polemika sobre surat PGR nian nebe’e husu VPM ninia suspensaun. Karik atu hare didiak, maka iha nasaun ne’e PRG ka Ministerio Publiku (PM) mak ka’er k’nar nudar “Advogado Estado” nian atu defende estadu nia intereses hodi halo akuzasoins. Akuzasaun tenki mai husi MP, akuzasaun la’os mai husi tribunal. Tribunal ninia dever maka atu halo julgamento ba kada akuzasoins nebe’e MP hatama. Tamba MP ninia kompetensia mak ser akuzador, maka PGR mak iha ‘direitu perogativu’ no obrigasaun legal atu fo’o kriterius ruma katak akuzasaun ida difinitivu ona ka sidauk. Ou minimal ita hotu tenki iha persepsaun ida katak, wainhira kazu ida MP akuza ona ba tribunal no iha ona numeru registu ka iha ona loron atu halo julgamentu maka akuzasaun ne’e definitivu ona. Problema akuzasaun ne’e iha fundamentu ka infundada klaru que tama ona ba materia julgamentu nian nebe’e sai nudar kompetensia juizes sira nian.

Mos, wainhira temi konaba akuzasaun ida definitiva ka la’dauk definitiva, Kodigu Prosesu Penal (KPP) RDTL nian “la-hatan” saida mak artigu 114 Konstituisaun hakarak no haruka. Artigus iha KPP la’temi klaru saida mak “akuzasaun definitivu”, tamba ne’e ikus mai hamosu konsekwensia, ema id-idak buka hodi koko halo interpretasaun ba artigus KPP tuir id-idak nia hakarak, especialmente ba kazu VPM nian konaba “akuzasaun definitivu”. Wainhira id-idak halo interpretasaun rasik ba lei maka lei bele lakon buat nebe’e ema temi hanesan princípio certain of law (asas kepastian hukum).

Dalabarak iha nasaun ne’e princípio certain of law hasoru dezafius oi-oin. Ezemplu ida hanesan polemika nebe’e mosu sobre “akuzasaun definitivu” ne’e tama iha instituisaun nebe’e nia kompetensia?! Lolos la’iha problema tamba alem de iha KPP nebe’e temi instituisaun id-idak nia kompetensia, tribunal mos iha ona esperiensia halo julgamento ba membro do governo balun iha pasadu. Polemika ne’e mosu tamba deit mosu diskonfiansa ba PGR, nebe’e dehan MP halo akuzasaun bazeia ba politik balas dendam no sel-seluk tan. Karik mak diskonfiansa ne’e mosu ba Juiz sira iha tribunal maka ho KPP (Kodigu Prosesu Penal) nebe’e vigora iha nasaun ne’e, ita mos kala sei halo polemika hodi dehan “akuzasaun difinitiva” iha PGR nia liman. Ida ne’e depende deit ona ba id-idak nia intereses. Karik mak diskonfiansa ne’e mosu ba estrutura-lideransa instituisaun rua ne’e hotu (MP no Tribunal Distrital i Tribunal Rekursu) saida mak atu akontese iha nasaun ne’e?!

Bazeia ba prosedimentos judisiarius ba kazu VPM, Dr. Lugu nebe’e leva tempu ida naruk tebes ona no ho ninia ko’or no i’is oi-oin, hein katak tribunal bele hola inisiativa foun hodi prosesa kazu VPM Dr. Lugu mais rapida atu nune’e bele garante direitu no la fo’o impaktus negativus ba VPM Dr. Lugu nudar akuzadu no sidadaun iha nasaun ne’e. Mos,la’hamosu impressaun katak kazu ne’e definitivamente sei tesi molok tama ba eleisaun geral 2012 atu nune’e bele afekta VPM Dr. Lugu ninia personalidade nudar ema politiku. ***End****

*Observador Politika no Sosial, Sobrevivente husi Komite 12 de Novembro, Dili
publicada por FORUM HAKSESUK @ 4:20 PM

PROSTITUISAUN BURAS IHA SIDADE DILI


.
JOSEFA PARADA – SUARA TIMOR LOROSAE – 04 abril 2011

DILI – Pratika prostituisaun iha sidade Dili oras nee buras tebes. Pratika nee laos halao deit iha bar-bar, otel ou restorante nebe dala barak uza sira kole hodi hetan rendementu, maibe atividade nee komesa tama ona iha bairo-bairo.

Identifika ona fatin lubuk ida sai ona hanesan lokalizasaun ba pratika prostisaun, fatin hirak nee barak liu iha komunidade nia leet. Inan feto ka alin feto sira barak halao atividade nee iha uma nebe sira hela ba, iha fatin lokalizasaun ida kompostu husi ema nain lima too sanulu, maioria mai husi lokal no Estranjeiru. Pratika nee buras tanba feto timor oan sira barak hakarak hetan osan lalais ho faan aan.

Xefi Suku Akadiru Hun, Juvenal da Conceicao, hatete iha Akadiru Hun iha ona lokalizasaun nebe halao iha uma deit. Atividade nee laos halao husi feto timor oan sira, maibe involve feto husi estranjeiru liu-liu Indonesia. “Hau la gosta liu mak ema estrangeirus nebe tama mai ho pasaporte turista halao fali atividade seluk iha rai laran, ne’e hau hanoin ladiak,” hatete Juvenal ba STL loron hirak liu iha nia knar fatin Akadiru Hun.

Juvenal husu governu liu-liu husi parte imigrasaun nian atu bele kontrola ema estranjeiru nebe tama mai ho vistu turista, liu-liu ba alin feto sira, tanba ema estranjeiru barak sikat ona iha komunidade nia leet hodi halao atividade prostituisaun.

Xefi suku nee mos lamenta ho atetude joven sira nebe gosta vizita fatin hirak nee. Wainhira iha bairo ida mosu ona atividade nee, mane klosan tantu sira nee dezempregu no estudantes sira gosta hobur fatin hirak nee.

Nia mos husu governu atu kontrola kompanha sira nebe husi estranjeiru tama mai iha ne’e, dala ruma mos sira lori kedas feto sira ne’e husi liu, hodi koloka ba fatin-fatin nebe sira identifikadu ona iha Dili laran. “Ema sira kari hela moras ba ita, depiis sira ba tiha ita susar ba beik-beiktanba nee governu tenke kontrola kompanhania sira selu, kontrola mos ema nebe mak servisu iha sira nia kompanha laran,” tenik Juvinal.

Polisia imigrasaun servisu ho polisia investigasaun kriminal kaer ema nebe estranjeiru nebe uza sala vistu, maibe nee seidauk halo feto estranjeiru sira rende, ho polisia toba dukur hanesan atual atividade nee buras, ema estranjeiru mos barak ba faan moras iha TL.

Iha fatin hanesan Maria do Santos, (dona de caza) espresa mos nia sentimentu la gosta ba atividade prostituisaun iha Dili laran. Atividade nee tuir nia sei fo efeitu negativu ba joven sira iha rai laran. “Ami nia bairo ida tahu laran ne’e, tanba sira tama hodi halao mos atividade prostituisaun,” nia hatete.

Prezensa feto faan aan sira iha sira nia bairo katak Maria provoka mane klosan ka katuas sira tuur la metin, iha kartuas balun haluha tiha feen no oan somente atu vizita fatin hirak nee nunee mos joven sira hobur feto sira nee henasan lalar. “Kustumi joven sira no katuas sira matan mesak feto deit la hatene aan katak nia ema katuas ka estudantes,” komenta Maria.son

Korupsaun ne´ebe hetan protesaun husi Lei Pensaun Vitalicia (LPV)

Segunda-feira, 4 de Abril de 2011


Oras ne´e dadaun koalia konaba Korupsaun iha sociedade Timor nian, tamba nauk osan povu nian hodi ka halo riku an la tuir dalan ne´ebe los. Maibe iha nauksaun balun ne´ebe maka subar an iha Lei nia kaliling okus.

Konkretu liu maka ukun nain sira ne´ebe maka halo ka elabora Lei Pensaun Vitalicia (LPV), tuir Lei nº. 7/2007, 25 Juliu, no regula husi Decreto Governu, nº. 2/2007, 27 Juliu.

Ho lei no decreto Governu ida ne´e, loke dalan ba pratika korupsaun. Kria injustita iha sociedade laran, tinan-tinan Estadu tenki gasta osan ba grupo parasit ne´ebe LPV maka fó hela mahon. Ejemplo konkretu maka Estadu tenki gastas osan povu maubere nian ba selu uma no necesidades ex – PM Mari Alkatiri. Governu tenki selu ba rehabilitasaun ba uma ex–PM ne´ebe oras ne´e dadaun ho total montante US $400,000.00. Estado tenki selu ba uma ne´ebe maka aluga ba Mari Alkatiri iha Surik Mas Wasindo, ho total fulan ida hetan US$ 4,000.00 no seidauk konta ho facilidades seluk.

Ne´e korupsaun ne´ebe maka halao ho mahon iha LPV, sira rasik maka halo hodi hanoin ba sira nia an maibe nunka hanoin ba povu Maubere Aileba sira.

Dala barak mos koalia katak lori Povu Maubere Aileba, maibe sira rasik explora hela povu Maubere Aileba sira.

Neduni Povu Maubere AIleba, liu husi Aileba Lian, husi atu lalika vota sira ne'ebe ukun hanoin ba sira nia an, maibe laos ukun ba povu Maubere Aileba kbiit laek!

MP Autoriza VPM Guterres Tuir Julgamentu


.

Josefa Parada - Segunda, 04 Abril 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE

DILI-Tribunal Distrital Dili (TDD), liu husi Juiz Prezidente julgamentu ba kazu Vice Primeiru Ministru, José Luis Guterres João Ribeiro, ajenda ona julgamentu ba 11 no 14 Abril 2011. TDD ajenda julgamentu ba dala uluk iha loron (2/3). Maibe momentu nebaa adia, tamba deit Parlamentu Nasional seidauk hasai imunidade nudar detentor kargu estado tuir Konstituisaun RDTL, artigu 113.

Partidu Fretilin, liu husi Deputadu Estanislau da Silva, haktuir katak: “Governu nee halo konfuzaun iha Timor-Leste, suspensaun ba nia membru governu ida, maibe nia membru kontinua halao knar normal,” hakerek media AMP.

Hatan ba ida nee, Deputadu Aderito Hugo husi CNRT hateten, foin lalais nee Vise PM Jose Luis Guterres ba tribunal atu responde ba ajenda nebee tribunal hatuur. Tribunal rasik labele halao julgamentu tamba imunidade membru governu nee seidauk hasai.

“Foin lalais nee, VPM José Luis Guterres ba too TDD hodi responde ba ajenda nebee maka tribunal halo. Tribunal labele prosesa kazu nee, tamba imunidade seidauk foti i nee interpretasaun tribunal nian sobre konstituisaun, nee kontrariu kedas ho intervensaun deputadu Estanislau da Silva, husi Fretilin nebee dehan katak, membru Governu la iha imunidade i se simples hanesan ne’e, buta hotu ba ona no nusa tribunal la prosesa,” hakerek media AMP tan.

Deputadu ne’e mos hatutan Prezidente PN husu parecer konstitusionais husi especialista konstitusionais husi Portugal, hodi interpreta konaba kazu nee rasik. No Komisaun I PN mos hatoo ona sira nia parecer.

La Hasai Imunidade

Konaba levantamentu Imunidade ba Vice PM Jose Luis Guterres, tuir pedidu husi TDD, Deputadu Natalino dos Santos husi CNRT, ba AMP Média katak: “AMP só autoriza Vice PM Jose Luis Guterres ba atende ajenda tribunal nian, nebee ajenda ona ba loron 11 no 14 Abril, maibe ezerse ka halo knaar nafatin nudar Vice PM”.

Tuir parecer nebee maka hatoo husi Prof.Jorge Bacelar Gouveia, “A suspensão de Funções dos Membros do Governo Criminalmente Acusados na Constituição RDTL (Lisboa, 09/10/2010)”.

Iha ninia konkluzaun katak, “simplesmente, akontece katak Procesu Penal Timor nian, la konsagra autonomia ba instrusaun, tuir buat nebee dezenha ona iha Procesu Penal Portugues, koloka ba problema hodi kumpri ezijensia konstitusional, la iha posibilidade hodi hetan solusaun alternativa iha ninia perkursu ba faze final julgamentu, buat sira nee hotu rezulta husi nesesidade akuzasaun definitivu coincide ho fim ba julgamentu rasik”.

Tuir Komisaun I PN ninia pareser mos hatoo iha plenariu (7/3), konaba suspensaun ba kargu VPM José Luis Guterres, komisaun I PN konklui katak: “Parlamentu Nasional (PN) uniku entidade publika ne’ebe iha knar ba determina efeitu suspensivu ba membrus governu no kazu akuzasaun definitivu, no sublina kazu mai akuzasaun definitivu ninia efeitu automatika (Parecer Komisaun I,04/03/2011)”.

Kontinua iha Parecer Komisan I, “Faze akuzasaun Ministeriu Publiku sei iha faze provizoriu no laos definitiva, pois direitus fundamentais ba defeza husi arguidus la konsolida, la permite atu defeza tuir Konstituisaun RDTL”. (*)