quarta-feira, 30 de março de 2011

Eleisaun Presidensial, CNRT - PUN - FRETILIN Sidauk Iha Kandidata

Quarta-feira, 30 de Março de 2011

.
JOSEFA PARADA – SUARA TIMOR LOROSAE – 30 marsu 2011

DILI - Timor Leste la kleur tan hahu halao festa demokrasia eleisaun presidensial hodi hili Presidente Republika ba nasaun ne’e, hodi nune’e bele halao prosesu desenvolvimentu rai, povú no nasaun Timor Leste ba Futuru. Maibe atú sai kandidatú ba Presidente RDTL, Partidu Demokratiku avansa ho Fernando Lasama de Araujo atual Presidente PN no PUN, CNRT ho FRETILIN sidauk iha kandidatura ba Presidente Republika iha 2012 oin mai.

Presidenti PUN, Fernanda Mesquita Borges hateten Partidu PUN laiha kandidatu ba iha Presidenti da Republika tanba PUN sei kontinua hakas a’an nafatin atu kandidata ba PN no hein husu ba povu atu fo aumenta kadeira PUN nian iha PN no mos bele partisipa iha governu.

“ Ami iha PUN hakarak ajuda povu sees husi kiak, hakarak atu halo boa governasaun iha rai laran, hakarak fo servisu baziku nebe povu TL presija atu nune’e povu bele moris saudavel, labarik, feto katuas, ferik, joven no mane sira hotu iha TL bele senti katak iha dereitu no deveres sira hetan iha prosesu ukun a’an ida ne’e,“ informa Fernanda ba STL iha PN, Kuarta (30/3).

Deputadu Aderito Hugo da Costa husi (CNRT), hateten pozisaun CNRT nian agora dadaun ne’e preparasaun hela ba segundu kongresu tanba tuir Aderito katak saida maka importante agora partidu sidauk iha pozisaun atu hare kandidatura ba Presidente da Republika TL nian iha eleisaun 2012 oin mai.

Liafuan hanesan reforsa husi Domingos Sarmento husi Bankada Fretilin afirma katak sidadaun iha dereitu sei deit TL konstituisaun fo dalan para nia bele kandidata a’an ba PR, agora sasukat ne’e katak Donmingos ne’e ket-ketak.

“ Ami sidauk iha kandidata rasik ba PR tanba Fretilin nia mekanismu kuandu besik ba kandidatura PR nian maka Komisaun Politika Nasional sei reuni hamutuk hodi hare kandidatu ida nebe bele kapasitadu, kbi’it, esperensia no bele duni kandidata a’an ba PR nebe bele hakoak ema hotu no sai lider ida nebe serve duni sai PR,” tenik Domingos.

Tuir Sekretariu Jeral Partidu Demokratiku, Mariano Assanami Sabino, ba STL hateten katak, Presidente da Republika ne’e laos ba deit partidu ida maibe ba partidu hotu-hotu, tamba ne’e nia mekanismu hotu-hotu sei iha prosesu hela.

“Ami mós sidauk bele dehan katak wainhira I oinsa, maibe hein tamba ami sei halo hela kongresu ne’e hotu, konferensia sei prepara mekanismu oinsa maka bele ba iha kandidatú presidensial homós kandidatú ba Parlamentar,” nia hatete. Jaime do Rosario

KAMBOJA APOIU TL TAMA ASEAN



.

Phnom Penh – Iha Presidente Republíka Timor Leste José Ramos Horta nia oin Primeiru Ministru Kamboja Hun Sen deklara katak Kamboja apoiu Timor Leste sai membru ASEAN. Hun Sen hateten Kamboja Apoiu Timor Leste sai membru ASEAN ba 11 husi organizasaun regional ASEAN nian no konferensia alto nivel sei hala’o iha Kamboja iha tinan 2012.

Nia hein katak ulun bo’ot Timor Leste sei partisipa iha eventu ne’e, dehan Hun Sen ba www.indonesian.cri.cn kuarta ne’e (30/03), hafoin hasoru malu ho Prezidente Republika Timor Leste Jose Ramos Horta.

Iha fatin hanesan Presidente Republika Timor Leste Ramos Horta hateten hahú husi tinan 2007, situasaun nasaun Timor Leste iha kondisaun dame, politika mos lao diak, ekonomia mos lao diak, “hein katak TL sai membru ASEAN atu ajuda sistema kooperasaun no integrasaun entre regional.(TE)

Povu Tenke Kuda Aifrina ho Fehuk hanesan Alternativo tba Fos

Josefa Parada - Kuarta, 30 Marsu 2011 - SUARA TIMOR LOROSAE

DILI-MAFP liu husi Dirasaun Nasional Politika Planeamentu husu atensaun ba populasaun tomak tenki kuda aifirna no fehuk barak hodi antisipa hamlaha.

“Hanesan ita hotu hatene ona katak, tinan ida ne’e maioria populasaun la halao to’os. Kuda batar. Udan lafo tempu ba sira atu halo to’os. Ho kondisaun ne’e, ita bele fiar katak, populasaun barak mak sei infrenta hamlaha. Atu antisipa kondisaun defisil ne’e, ami husu atensaun ba populasaun atu kuda aifrina no fehuk,” hatete Direitur Nasional Politika Planeamentu Octavio Almeida iha Edifisiu MAP Komoro, Tersa, (29/3).

Governu ha’re katak, aihan tradisional ne’e bele antisipa hamlaha. Neduni ita labele depende ba produsaun hare no batar, ou liliu fos husi rai liur. Kondisaun hamlaha ne’e mosu, ita labele halo buat ida tamba impaktu husi mudansa klimatika.
Neduni, MAFP hanoin ona atu oinsa ajuda hadia povu, para bele aguenta hasoru hamlaha. Entaun laiha opsaun seluk. Ita tenke hasae produsaun agrikultura. Ita espera, ho traktor ne’ebe governu aloka ona, agrikultor sir abele utiliza didiak, para tinan oin, bele hasae produsaun aihan lokal.

Nia salenta katak, ministeriu agrikultura planu tenki hadia uluk povu agrikultura moris iha bazeia bele fo benefisiu ba hodi hadia moris, ne’eduni kria ekipa ida halo monitorizasaun avaliasaun ba hare tuir aktividade ne’ebe husi ministeriu agrikultura planu implementa lao ona kalae, sekarik bele hadia diak liu tan.

Iha parte seluk Ministru agrikultura Mariano Asanami Sabino sublina katak, ministeriu agrikultura planu tinan id abele hasae produsaun agrikultura nia bele responde necisidade loron, maibe tinan ida produsaun hare’e tun tanba mudansa klimatika ne’eduni husu ba povu tomak bele antisipa hamlaha diak liu han feiok no aifarina.

Tanba uluk beala sira aifarina no feoik hodi luka ukun rasik an, ne’eduni ital abele depende deit ba produsaun fos, hare’e ,batar, deit, maibe tenki han aihan tradisional kulu, feiok, aifarina, talas.

Alende Marcus da costa nudar povu salenta katak, tinan ida produsaun agrikula tun tanba mudansa klimatika afeita lakonsege fila kuda batar , hare’e ne’eduni sente tolu fulan agustu sente hamlaha ona, husu governu bele tau matan distribui fos sira. Lia fuan Manuel Amaral nudar povu salenta katak, mudansa klimatika halo produsaun agrikultura tun, oras sente hamlaha ona, ne’eduni husu governu liu husi ministeriu agrikultura bele tau atensaun bele tinan hasae produsaun agrikula.

Promove Aihan

Entertantu, Director Nasional Agrikultura e Hortikultura, Gil Rangel da Cruz hatete, iha tinan 2011 MAFP kontinua hakbit seguransa alimentar oinsa promove aihan nomos kria kondisaun iha kampu hodi atinji redusaun kiak no mukit.

“Atu asegura ho sustentavel oinsa iha kordenasaun diak no investimentu atu hare seguransa alimentar inklui asesu ba importasaun aihan kona ba mal nutrisaun,”dehan Gil ba STL hafoin partisipa hamutuk Ministeriu Saude kona ba Deklarasaun Komoro Kontra Hamlaha no Mal nutrisaun iha Dili Konvention Center, Merkadu Lama, Tersa (29/3).

Gil haktuir katak, komitmentu iha tinan 2011 Ministeriu MAFP rasik sei desenvolve produsaun aihan ne’ebe iha hanesan fo seguransa alimentar ho importasaun promosaun mal nutrisaun.

Tamba ne’e, iha 2011 MAFP kontinuasaun servisu hamutuk ho parseiru sira hodi bele fo seguransa alimentar kona ba mal nutrisaun iha teritoriu laran tomak.

Iha biban ne’e, Vice Ministra Saude, Madalena Hanjam salenta katak, atu fo seguransa alimentar ba komunidade ne’e diak tebes hodi bele redus kiak husi mal nutrisaun. Tamba ne’e politika MS hala’o ho nia objektivu atu halakon kiak no dezigualdade no hadia asesu fiziku no mal nutrisaun iha rai laran.

Entertantu representante Saude husi Distritu, Gaspar de Carvalho hatete, politika husi ministeriu ida-idak ne’ebe hatudu kona ba seguransa alimentar ne’e diak tebes atu bele reduz mal nutrisaun iha rai laran ho dia’k.

Administrador Distritu Ainaro, Manuel Pereira apresia tebes ho programa ne’e, tamba bele ona hatudu avaliasaun kona ba seguransa alimentar no mal nutrisaun.

“Ida ne’e positive tebes, hau hanoin bele ona fo atensaun diak ba povu sira liliu sira ne’ebe hetan mal nutrisaun,”Manuel hatutan. jef/vey
.