terça-feira, 24 de maio de 2011

Xanana, Obstaklu Ba Demokrasia TL

Monday, 23 May 2011

UNMIT Rekonhece

PROGRAMA Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD/UNDP), foin lalais ne'e deklara liu husi dokumentu internal ida ne'ebe jornal ne'e obtein dehan katak, Primeiru Ministru Xanana Gusmão koko atu hadau poder husi orgaun soberanu sira seluk no tuir interpreatsaun balun dehan katak Eis lider da rezistensia ne'e tenta atu implementa ditadura iha Timor-Leste.

IHA parte balun, dokumentus internal ne’e mós sita, PM Xanana hakarak atu hadau podér husi Parlamentu Nasionál no Tribunál, liu husi intervensaun ne’ebé mak durante ne’e Primeiru Ministru halo iha área justisa ho órgaun lejizlativu.

Pontu ida ne’ebé PNUD sita, iha sira nia dokumentus pájina 9 mak hanesan “...ezekutivu, espesialmente Primeiru Ministru buka atu hadau podér boot liu tebes husi Parlamentu no Tribunais sira (Tribunál de Contas sei hamosu atakes polítiku boot tebes). Molok 2012 prosesu ida ne’e nia rezultadu mak knaar efetivu husi órgaun soberania rua ne’e nian (ne’e refere ba parlamentu no tribunál) hodi responsabiliza ezekutivu, estadu direitu demokrátika sei menus, no “rule of law” sei menus no “rule of Primeiru Ministru” mak sei boot liu...”

“...Ida ne’e ita bele hare iha estrutura orsamentu 2012 nian, hasai Maternus Bere husi komarka, Primeiru Ministru nia atake ba relatóriu dala uluk husi Tribunál Contas (iha 14 Dezembru 2010), bainhira Ezekutivu la fó interese ba akordaun tribunál Rekursu nian iha 2008 kona ba inkonstitusionalidade hasai osan husi Fundu Mina Rai...” hakerek relatóriu ne'e.

Xefe Bankada Fretilín iha Parlamentu Nasionál, Aniceto Guterres hateten, dokumentu ne’e, nu'udar dokumentu ne’ebé aprezenta analiza independente ida, husi ema ne’ebé la iha interese polítiku iha Timor-Leste. “Ita bele dehan estudu objetivu, la iha tendénsia ba partidu polítiku. Maibé, bele sai de'it nu'udar indikadór ba ita nu'udar órgaun soberania ida atu analiza ho di'ak no buka atu hadi'ak demokrasia iha ita nia rain,” dehan Aniceto.

Nia hatutan, ho razaun tomak ONU nia dokumentu identifika Primeiru Ministru Xanana Gusmão rasik nu'udar ‘lakuna’ ne’ebé sira antesipa bele hamosu ba “konstitusionalizmu” iha Timor-Leste.

ONU Hakarak Krize Naruk

Hataan ba kestaun ne’e, Primeiru Ministru Xanana Gusmão hateten, UNMIT ho ninia espertu laiha kapasidade maxizmu hodi hatene kle'an kona-ba ninia hanoin ba dezenvolvimentu nasaun nian.
Nia rasik, dala ruma la fiar ba teoria sira ne'ebé ema seluk uza hodi hala'o governasaun tanba, teoria balun labele la'o ne’e maka halo nasaun balun monu ba krize finanseiru, hanesan Portugál.

Tuir Xanana nia haree katak, dala barak ONU falla ezekuta osan hodi salva ema kiak sira iha nasaun barak. Husi tinan 2000 to’o 2008, misaun ONU nian ne’e gasta osan kuaze besik biloens $ 8, maibé laiha rezultadu pozitivu ruma no aumenta de'it kiak iha rai ida ne’e.

Nia hatutan, misaun ONU ne’e hakarak krize bele naruk iha Timor-Leste atu nune’e sira bele hela kleur no matenek Timor-oan balun mós konkorda atu UNMIT hela. Ne’e duni, PM Xanana husu ba Timoroan sira atu kaer metin espíritu nasionalizmu duke defende interese pesoál ka ema li'ur sira nian.

Nia mós husu ba Timoroan tomak atu akompaña situasaun globál mundiál nian, atu nune’e, labele monu ba teoria oioin ne'ebé hato’o husi ema sira ne'ebé konsidera an hanesan espertu.
“Se ita la hatene, ita hanoin katak espertu Timoroan no internasionál sira maka iha razaun,” Xanana dehan.

Xanana sujere ba UNMIT ho ninia espertu Timoroan sira atu ba ajuda de'it nasaun sira seluk ne'ebé presiza apoiu. “Ha'u nia proposta maka ne’e. UNMIT ho espertu Timoroan sira, loloos oferese an ba hadi'a tiha Irake, Afeganistaun, Pakistaun, e bele fó tulun ba demokrasia iha Iemen, Síria no Líbia,” dehan Xanana.

UNMIT Beik Teen

Prezidente Repúblika José Ramos Horta konsidera, UNMIT nia dokumentus ne’e ema beik-teen maka hakerek. Horta husu ba UNMIT atu lalika fó kritika sira hanesan ne’e, tanba ema balun iha ONU halo korrupsaun maka’as.

“Ha'u hanoin beik teen ruma maka halo karik. Ita haree took se mak kaer programa ida naran oil for food iha Irake, korrupsaun ne’e maka’as 100%, korrupsaun $60 billoens. Portantu, di'ak liu beik-teen boot sira ne’e lalika ko'alia demais,” Horta dehan.

Prezidente Parlamentu Nasionál Fernando Lasama mós kontra maka’as dokumentus ne'e. Tanba, iha parágrafu balun ne'ebé hatete, PM Xanana mak taka dalan ba demokrasia iha TL.

"Ha'u nu'udar Timor oan, la konkorda ho lia fuan dehan Xanana mak menghambat demokrasia iha rai ida ne'e. Ha'u la konkorda," Lasama dehan iha plenária, Segunda (15/05).

Rui Castro, eis klandestina no mós imprensa Timoroan hatete, nia rejeita makaas konteudu dokumentus PNUD ne'e. “Xanana ne'e patriota ba funu naruk TL. Tan ne'e, atan ha'u nunka fiar katak iha pedasuk oan iha Xanana nia hanoin, atu aplika ditadura iha rai doben ida ne'e,” dehan Castro ba TEMPO Semanál, Kinta (19/05).

Tuir Castro, UNMIT ninia projetu atu remata ona. UNO ta'uk atu ba Irake, Afeganistaun, Pakistaun no Iemen, Síria no mós Líbia. UNO ta'uk atu ba iha ne'ebá. Tanba situasaun iha ne'ebá la hanesan ho Timor-Leste.

UNMIT Rekonhece

Iha fatin seluk, Porta Voz UNMIT, Sandra McGuire hatete, relatóriu ne'e la'ós dokumentu ofisial UNMIT nian. “Dokumentu ne'e, la reprezenta vizaun ofisial husi UNMIT. Vizaun ofisial husi UNMIT ho ninia lideransa sira, bele hetan iha dokumentu ofisial iha UNMIT ninia website. UNMIT iha kanál efikás, hodi komunika diretamente ninia vizaun ba governu TL, no hakerek iha baze regulár,” hatete Sandra liu husi komunikadu imprensa.

Maske nune’e, wainhira TEMPO Semanal, Kinta (19/05) konfirma ba Sandra McGuire via telefone, porta voz UNMIT ne’e rekonhece katak dokumentus ne’e ejiste duni no aprezenta iha Power Point durante diskusaun iha retiru nivel altu UNMIT, 14 Janeiru 2011.

“Kestaun ne'e hanesan opiniaun privadu ema sira nian relasaun ho relatóriu ida ne'e. “Opiniaun ne'e espresa husi ema ida-idak, ne'ebé la signifika katak, lideransa UNO nian konkorda ho opiniaun ida ne'e,” esplika Sandra. (*)

Sem comentários:

Enviar um comentário