segunda-feira, 20 de dezembro de 2010

Portugál nó Timor-Leste: inversaun papéis nian?

21 de Dezembro de 2010, 14:39 - www.sapo.pt

Foin lalais ne´e, Timor-Leste nó ninia relasaun ho Portugál sai hikas fali alvu notísia nian, maske husi motivu diferentes. Primeiru, mak iha posibilidade husi Timor-Leste sosa parte dívida portugeza nian. Hafoin, pedidu husi sekretáriu-jerál das Nasoens Unidas (SGNU) atu Portugal aumenta kontinjente femininu husi GNR iha teritóriu ne´ebá.

Relasaun ba aspektu dahuluk, mak interesante hodi verifika inversaun lalais husi papéis entre Portugal nó Timor-Leste, nó la´ós de´it ba longu prazu. Portugal mak estadu ne´ebé luta liu iha sistema internasionál husi independénsia Timor-Leste nian, durante períodu naruk ida, iha fatin hotu hotu nó dala ruma husi forma solitária.

Maibé, persisténsia, aproveita oportunidade sira ne´ebé akontese iha arena internasionál, estratéjia diversifikasaun nian nó uzu ba instánsia hotu hotu ba nívle ne´e atu koloka ba situasaun Timor-Leste nian iha ajenda internasionál hasoru malu ho forma ida ne´ebé permiti katak ida ne´e sai Primeiru Estadu independente husi sékulu XXI.

Liu tán ida ne´e, Timor-Leste sai duni hanesan kestaun ne´ebé tempu barak nó esforsu bot,hirak ne´e ezije ba polítika externa portugeza demokrátika.

Liu husi pontu de vista operasionál, teritóriu ne´ebé Portugal iha kontijente bot tebtebes nasionais destakadu, aliás, úniku lokál ne´ebé iha misaun hanesan kontijente sira partisipa husi ramu Fosas Armadas nó husi forsas seguransa nian.

Foin lalais ne´e, iha 2006, Timor-Leste fila fali atu husu ajuda iha ninia país "belun" - Portugal, haesan designadu husi autoridades polítikas timór-oan sira, ne´ebé ho autoridades nasionais sira responde afirmativamente. Husi ne´eba kedas to´o ohin loron, Portugal nafatin mantem prezensa regular ida ba iha teritóriu ne´eba, sira ne´e hotu ho forsas GNR nian.

Forsa ne´ebé, tuir entidades oi-oin nasionais timorense nó internasionais, mak fundamental ba seguransa teritóriu nian. Maibé, iha loron ikus balun, Timor-Leste mak mai disponibiliza ona atu ajuda Portugal, sosa parte husi dívida portugeza. Aparentemente paradoxal, maibé ida ne´e hanesan mundu lolos ne´e.

Portugal, país balun mak sira ajuda barak liu Timor-Leste atu harii, ne´ebé mak nasaun foin sa´e ne´e agora oferese ausíliu. Karik ida ne´e mak sai inísiu ida ne´ebé interesante solidariedade ne´ebé bele hahu tama ona iha CPLP nia leet . Maske ajuda ne´e simbólika tebes duke ida ne´ebé efektiva, Hatudu katak Timor-Leste nia susar tebes atu sosa parte ida ne´ebé importate ba dívida, ne´e la husik sai de´it aktu ida ho signifikadu polítiku foun ida.

Iha segundu pontu ne´ebé referidu, SGNU, ho nia mai iha Portugal, husu katak Portugal aumenta prezensa husi elementus feminin sira GNR nian iha Timor-Leste.

Ida ne´e karik sai problema estruturál ida ba seguransa iha Timor--Leste? Sexu husi elementus forsas seguransa sira ne´e sei kontribui ba aumentu seguransan nian? Timor-Leste hadi´a daudaun milloria ba ninia sistema seguransa, maibé, sei enfrenta nafatin dezafius oi-oin, sai prinsipál huis hira ne´e iha ordem polítika nian.

Maske sira nia papel importante mak bele iha prezensa Nasoens Unidas nian iha teritóriu ne´eba, di´ak tebes atu labele desvia intensaun sira ne´ebé importante nó fundamental.

Iha tán elementus femininu kontijente polisiál balun sei la bele segura solusaun ba rezolusaun problemas estruturais sira nó sentrais Timor-Leste nó tama iha atensaun sira iha aspetu ne´e parese ita redutór.

Se sira ne´e foka liu aspetu sira seluk mak ne´e kuitadu katak só de´it ida ne´e mak valorizadu ona nó lori mai ba iha públiku... Ami verifika nune´e iha pontus pozitivus oi-oin ne´e mai realsa: Timor-Leste mak iha motivu notísia nian ho razoens ne´ebé diferente tebes iha pasadu nian; ita bele observa hamutuk ne´ebé hamosu solidariedade ida ne´ebé oin selu iha CPLP nia leet; Portugal nó Timor-Leste nai rua ne´e relasaun di´ak, ne´ebé nain rua ne´e konsege bele tulun malu, ho uza rekursus hirak ne´ebé nasaun rua ne´e iha.

Fonte: Diário Noticias

PM Xanana Gusmão: “Ministros ho Direktores Labele Hafuhu Malu, Tamba Projektu”

Jornal Nacional Diário - Segunda 20 Dezembru 2010

Dili-“Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten Ministros ho direktores labele deskonfia ho hafuhu malu tamba projektu iha instituisaun ida nia laran, tamba sei la fo vantazen diak ba iha prosesu servisu.

Lia fuan ne’e hato’o husi PM Xanana Gusmão iha diskursu iha reuniaun III Direktores hotu, administradores distritais hotu, membrus governu ne’ebe halao Sexta liu ba iha Eis Merkado Lama, Dili.

Deklarasaun PM Xanana ne’e hato’o hodi responde ba preokupasaun direktores jerais balun nebe hato’o katak iha iha Ministeriu bot sira nebe osan barak dala barak Ministrus ho direktores sira deskonfia malu ho at liu hafuhu malu, kria ambiente servisu nebe ladiak.

“Labele iha deskonfia ho hafuhu malu, ne’e la diak maibe ne’e iha ho ne’e labele, dehan PM Xanana ho lian makas.

Responde kona ba lia fuan kadi katak ne’ebe hato’o husi director KAK, PM Xanana hateten katak kadi katana maibe labele ema, se lae polisia bele kaer fali KAK.

“Los duni bainhira dehan KAK (Komisaun Anti Korupsaun) mosu hela ona ho katana, katana labele ta’a ema, lae hau haruka polisia kaer fali KAK,” koalia PM Xanana Gusmão.

Iha enkontru Nasional dala III entre PM Xanana Gusmão, Presidente Komisaun Funsaun Publika Liborio Pereira ho direktores tomak no Administrador Distritu, PM Xanana hateten, KAK mosu ona ho katana buat sira ne’e hotu lo’os, buat ida mos mak ne’e, se liberta fundionariu sira husi posiblidade hatu monu sala, nia sei lao diak.

“Uluk hau dehan Pakote Referendum, tamba hotu-hotu dehan Direktores, direktores koruptores, Pakote Referendum hasai tiha atu proteje imi, tamba estadu iha obrigasaun atu proteje, laos dehan imi sala, maibe proteje asai tiha posiblidade imi atu monu ba rai kuak, para imi lao servi ho diak,”koalia Xefe Governu AMP Xanana Gusmão.

KAK agora dadaun sei kadi hela nia katana ni aisuak halo kroat par abele lere koruptor sira iha nasaun foun ida ne’e.

“KAK hanesan to’os foun, to’os nain sira foin maka tama, ami nia aisuak no katana sira iha ona, maibe seidauk kroat, ne’ebe iha aitarak boot lubuk ida iha ne’eba ami atu tesi, tanba ne’e ami agora dadauk sei kadi hela,”informa director Jeral KAK Alexandre Freitas.

Entertantu PM Xanana Hatutan, nasaun atu sai diak, hotu-hotu tenki lao hamutuk ho hanoin ida deit atu servi povu ne’e ba moris ne’ebe diak.

“Iha Politika, normalmente ita Serba sala hela deit, ita halo buat ida mos sala, halo fali buat ida tan moss ala, maibe atu hatudu deit ba ita bot sira katak, iha tempu kriji alimentar mundial ninian ne’e, iha intervensaun ne’e subsidiu, maibe agora estadu tenki liberta an fo subsidiu, maibe agora estadu tenki libeta an husi subsidiu, hamlaha kedas ona fos to’o dadaun ona,”dehan xanana.

PM Xanana, tinan mai ne’e Timor Leste sei iha problema bot, tamba ema barak la kuda batar ho situasaun iklima ne’e, ne’ebe estadu prepara atu asisti ida ne’e, tenik PM Xanana. bdy/azs

"PDN LA TABELE BÁ LIDERANSA RUMA"

Jornal Nacional Diário - Segunda 20 Dezembru 2010

Dili-“Prezidente Partidu Dezenvolvimentu Nasionál (PDN) Fernando Gusmão, deklara katak, partidu ne’ebé lidera la tabele bá lideransa ruma iha nasaun Timor Leste ne’e.

Deklarasaun ne’e fo sai husi Fernando Gusmão iha Sesta (17/12) relasiona ho informasaun ne’ebé espailha iha Públiku katak Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, hamrik iha PDN nia kotuk.

Partidu ne’e deklara senti an ba deklarasaun husi Xefi Bancada FRETILIN, Aniceto Guterres ho Xefi Bancada PUN, Fernanda Borges, ba deskonfiansa katak funsionariu gabinete Prezidente Republika (GPR) uza sala osan redusaun pobreza ba interese partidu nian ninian.

Xefi Partidu ne’e mos rekonese katak, membru PDN balun servisu duni iha GPR nudar Asesor bá assuntu redusaun pobreza, maibe ninia parte haree katak intensaun husi deputadu nain 2 ne’e atu akuza no halo manobra foer hasoru PDN.

Fernando dehan, ninia parte la simu akuzasaun husi Xefi bancada FRETILIN no Xefi Bancada PUN ne’ebe hatete katak, PDN simu osan ruma husi GPR hodi halao atividade Partidu nian. Tuir Fernando akuzasaun ne’e laiha faktus no evidensia no bele prova duni katak PDN simu osan husi GPR.

“Akuzasaun ne’e hanesan manobra politika baratu ho intensaun atu hatu’un dignidade no naran diak PDN ne’ebe buras ba bebeik,”dehan Fernando Gusmão.

Nia dehan, PDB maske hanesan partidu foun, maibe nunka simu osan ruma husi Estadu hanesan ho Partidu sira seluk ne’ebe hetan asenta iha PN.

Fernando dehan, PDN kontinua firmeza iha ninia prinsipiu rasik katak, harii partidu tamba fiar ba ninia kapasidade rasik no la tabele ba lideransa ruma iha nasaun ne’e.

“Ami iha forsa rasik atu habo’ot ami nia partidu, Ami la tabele no sei la tabele ba sese deit,”haktuir Fernando.

Prezidente PDN ne’e hateten, lolos deputadu sir abele halo defirensia entre responsablidade individual no responsablidade instituisional.

Tamba nia dehan membru husi partidu hotu-hotu balun kaer mos kargu iha instituisaun astadu balun, maibe wainhira membru refere halo failansu ruma, labele akuza fali ninia partidu.

“Se iha faktus no evidensia ruma ne’ebe hatudu involvimentu membru partidu ruma hodi dezvia osan estadu favor lori ba tribunal,”dehan nia.

Nia dehan, PDN harii ho prinsipiu hakarak kuda fini diak hodi dezenvolve povu no nasaun Timor Leste, tan ne’e, PDN la tolera hahalok korupsaun.

Eis deputadu PSD ne’e dehan, PDN sempre hatudu nia respeita ba partidu sira seluk tan ne’e husu ba partidu seluk atu respeita malu hanesan amigo e laos inimigu.

Fernanda Borges

Iha fatin ketak Xefi Bancada PUN, Fernanda Borges hateten katak, diak liu PDN hapara ona atu uza ema nia naran hodi hadau votus.

“Tempu kampania seidauk to’o ida, diak liu para tia uza ema nia naran,”hatete deputadu ne’e.

Borges dehan, nudar reprezetante povu nia iha direitu atu koalia informasaun saida deit mak nia hetan husi baze.

Tan ne’e, nia hateten, se PDN senti la satisfas no senti sai vitima bele lori ba tribunal,”haruka sira lori ba tribunal,”dehan Borges.

Aniceto Guterres

Xefi bancada FRETILIN, Aniceto Guterres, dehan Bancada FRETILIN kestiaona osan ba redusaun pobreza iha GPR tamba iha informasaun balun hatete katak GPR halo deit uma ba ema husi Partidu ruma tamba ema balun ne’ebe toma konta ba osan refere nudar sekretariu Jeral partidu palun.

Nia dehan, Bancada FRETILIN lakohi atu osan ne’e mal-gastus no ema balun uja ba ninia interese poltika.

“Ami rona informasaun barak, aumenta tan ho relatoriu laiha, aumenta tan ho ami nia preokupasaun ida ne’e (uza ba interese privadu),”dehan Xefi bancada.

Xefi bancada ne’e hatutan, bancada FRETILIN la kestiaona interese PR Horta atu kombate kiak, maibe kestiaona deit responsablidade ba osan redusaun pobreza.jxn